Foto: Andras Kralla / Äripäev

2018. aasta algusest põhjalikult muutunud täiendavast ravimihüvitist on esimese kuue kuuga saanud kasu ligi 50 000 inimest. Muudatus on teinud retseptiravimid neile inimestele taskukohasemaks ning hüvitise saamise mugavamaks. Riik on hüvitanud inimestele ravimeid kokku 1,9 miljoni euro eest.

Varasematel aastatel kasutas hüvitist vaid kuni 3000 inimest aastas, õigus selleks oli ca 9000 inimesel.

„Aasta algusest kehtima hakanud täiendav ravimihüvitis on toonud kasu juba pea 50 000 inimesele, kelle ravimikulud on tänu riigi lisatoetusele nüüd väiksemad. See on oluline nii kroonilistele haigetele kui ka eakatele,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Uue korra järgi saavad inimesed lisasoodustust retseptiravimitelt juba siis, kui ostude summa ületab 100 euro piiri kalendriaastas. Eelnevalt oli piirmäär 300 eurot. Samuti arvutatakse hüvitis uue korra järgi  apteegis ostu sooritamisel kõigile inimestele, kellel selleks õigus on ja tagantjärele taotlusi esitada pole vaja.

“Kui varem sõltus hüvitise saamine sellest, kas inimene teadis hüvitisest ja oskas haigekassale taotlust esitada, siis praegune süsteem on oluliselt õiglasem. Hüvitise arvestamine toimub automaatselt ning inimene ei pea oma taskust nii suuri summasid välja käima,“ ütles minister Sikkut. 

Eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust suurema ravimivajaduse ja -kuludega inimestele, hüvitades ravimitele tehtud kulutusi senisest oluliselt rohkem. Haigekassa andmetel on kõige enam makstud hüvitist välja kõrgvererõhutõve, südame rütmihäirete ja suhkrutõve ravimite eest.

Alates sellest aastast saavad inimesed lisasoodustust retseptiravimitelt juba siis, kui kulutused ületavad 100 eurot. Kulutustelt vahemikus 100-300 eurot makstakse täiendavat ravimihüvitist 50% ulatuses ning 300 eurot ületavate kulutuste puhul 90% ulatuses. Hüvitist arvestatakse automaatselt apteegis ravimite ostmisel, mis muudab süsteemi patsientide jaoks väga mugavaks.

2018. aastal on täiendava ravimihüvitisekuluks kavandatud 3 miljonit eurot.