Tervisekeskuse saavad kõik maakonnakeskused
Esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks esitati 23. juuliga lõppenud taotlusvoorus kokku kuus taotlust: esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks Võrru, Jõgevale, Kärdlasse, Keilasse ja Maardusse ning maakondliku tervisekeskuse rajamiseks Viljandisse. Seega on kahe taotlusvooruga kaetud kõik maakonnakeskused.
„Kui esimese vooruga sai planeeritud 35 tervisekeskuse asemel toetuse lausa 55 projekti ja suur osa Eestist kaetud, siis tänaseks saame öelda, et kui kõik esitatud projektid osutuvad edukaks, on meil peagi kõigis maakonnakeskustes tervisekeskus,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Esmatasandi tervishoiu roll on muutumas järjest olulisemaks ja mul on hea meel, et kõigis maakonnakeskustes hakkab olema kaasaegne tervisekeskus, mis pakub patsiendile laia valikut tervishoiuteenuseid.“
Uutes esmatasandi tervisekeskustes hakkavad perearsti ja -õe kõrval tööle füsioterapeut, koduõde ja ämmaemand ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ka teised spetsialistid.
Teise vooru eesmärk
Teine taotlusvoor toimus tervisekeskuste rajamiseks seni veel katmata maakonnakeskustesse Võrus, Jõgeval ja Kärdlas, lisaks tõmbekeskustesse Harjumaal Lool, Keilas ja Maardus, Lääne-Virumaal Kundas ja Vinnis, Pärnumaal Vändras, Sindis või Paikusel ja Kilingi-Nõmmel ning Saaremaal Orissaares.
Uuendusena sai taotluse esitada ka maakondliku tervisekeskuse ehitamiseks Viljandisse, kus sotsiaalministeerium ja riigile kuuluv Viljandi Haigla viivad läbi paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojekti. Eesmärk on ehitada uuenduslikku toimemudelit toetav ratsionaalne taristu, kus tihedas koostöös tegutseksid perearstid koos laiendatud meeskonnaga, üldhaigla ning sotsiaalteenuste pakkujad.
Ettepaneku otsuseks, milliseid projekte rahastatakse, teeb valikukomisjon, kuhu kuuluvad kolm sotsiaalministeeriumi, üks terviseameti, üks Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, üks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, üks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja kaks rahandusministeeriumi esindajat. Valikukomisjon koguneb 60 päeva jooksul ning ministeerium esitab investeeringute kava valitsusele kinnitamiseks 90 päeva jooksul. Seejärel teeb rahandusministeerium rahastamisotsused 25 tööpäeva jooksul investeeringute kava kinnitamisest.
Tervisekeskuste rajamiseks taotletakse äsja lõppenud taotlusvoorus kokku 21,1 miljonit eurot.
Taotlusi said 9. aprillist 23. juulini 2018 esitada kohalikud omavalitsused, haiglavõrgu haiglad, perearstid ning eriarstid, kellega koos samal taristul töötavad perearstid juba täna.
Taotleti ka toetussumma suurendamist
Lisaks, kevadel avati ka võimalus taotleda juba määratud toetussummade suurendamist esimeses voorus toetust saanud projektidele. Ehituse kallinemisega seoses on toetuse suurendamist kuni 10% ulatuses taotlenud 17 tervisekeskust, millest kaheksa on saanud rahandusministeeriumilt uue otsuse ning ülejäänud on veel menetluses. Toetuse suurendamist saab küsida ka nimistuga perearsti lisandumisel juba investeeringute kavaga kinnitatud esmatasandi tervisekeskusesse, mis ei asu Tallinnas. Selliseid taotlusi pole tervisekeskused esitanud.
Esimese taotlusvooru projektide toetuse suurendamist saab taotleda kuni eelarvevahendite lõppemiseni ehk ka pärast 23. juulit.
Tervisekeskuste rajamist rahastatakse Euroopa Regionaalarengufondist.
