Kvootide järgi koondamine on võimalik
Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Marlen Piskunov kinnitas valitsuse 2015. aastal esitatud koondamisnorme kommenteerides, et kvootide järgi koondamine on võimalik, kuid see ei saa olla pikaajaline meede.
Mis on saanud valitsuse 2015. aasta lõpus plaanitud valitsemise mahu vähendamisest, mis nägi ette riigiasutuste töötajate koondamist ja teenistuskohtade vähendamist? Näiteks sotsiaalministeerium pidi koondama enda haldusalast 235 inimest ehk 2,1 protsenti 11 179-st teenistuskohast. Kui palju teenistuskohti kõikide riigiasutuste peale kokku suudeti koondada ja kui suure kokkuhoiu see andis?
2015. aasta sügisel peetud riigieelarve läbirääkimiste käigus kehtestas Vabariigi Valitsus valitsussektorile indikatiivsed töötajate arvu vähendamise numbrid. Indikatiivsete töötajate arvu vähenemise numbrite kehtestamisel võeti arvesse erinevate ministeeriumite haldusalades viimase viie aasta jooksul tehtud struktuurseid reforme, mis olid toonud kaasa töötajate arvu vähenemist. Lähtuti põhimõttest, et need, kes on vähenenud rohkem, peavad seda edaspidi tegema väiksemas mahus. 2015. aastal vähenes valitsussektori töötajate arv keskmiselt kogu aasta peale kokku 0,6%. Seega oli valitsussektoris võetud suund töötajate arvu vähendamisele juba enne 2015. aasta sügisesi Vabariigi Valitsuse otsuseid.
Valitsuse otsusega kehtestatud valitsussektori töötajate arvu vähendamise indikatiivseid numbreid seiratakse 1. juuni seisuga. Selle seisuga on valitsussektori töötajate arvu seiratud igal järgneval aastal ja tehakse seda ka käesoleval aastal. Perioodil 01.06.2015–31.05.2016 oli eesmärgiks vähendada valitsussektori töötajate arvu vähemalt 750 töötaja võrra. Reaalselt vähenes valitsussektori töötajate arv sel perioodil 1721 töötaja võrra. Suurem vähenemine oli tingitud sellest, et asutused tegid süsteemseid ja suuremaid ümberkorraldusi, mis võimaldasid vähendada töötajate arvu korraga rohkem, tagades töörahu järgnevateks aastateks.
Sotsiaalministeeriumi haldusalas esimesel vaatlusperioodil eesmärki ei saavutatud, kuna nii Sotsiaalkindlustusametis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumis oli vajadus töötajaid hoopis juurde võtta. Samas enamikes teistes Sotsiaalministeeriumi haldusala asutustes töötajate arv vähenes.
Töötajate arvu vähendamisel ei olnud eraldi eesmärgiks personalikulude vähendamine. Pigem sooviti olemasoleva personali palka tõsta, et see ei jääks liigselt alla üldisel tööturul sarnast tööd tegevate inimeste palgale.
Kas praeguseks on jäädud pidama tookord saavutatud numbrite juurde või on töökohad uuesti loodud ja ka kulud kasvanud?
Ümberkorraldused valitsussektoris jätkuvad ning perioodil 2015–2016 saavutatud numbrite juurde pidama ei ole jäädud. 2016. aastal vähenes valitsussektori töötajate arv keskmiselt kogu aasta lõikes 1519 töötaja võrra ning 2017.aastal 80 töötaja võrra. 2017.aasta tagasihoidlik vähenemine on tingitud töötajate arvu suurenemisest eelkõige sotsiaalkindlustusfondides. 2018. aastal mõjutavad valitsussektori töötajate arvu suure tõenäosusega haldusreformi tulemusel tehtavad ümberkorraldused kohalike omavalitsusute asutustes.
Mida praegu saab öelda: kas tookordne plaan oli efektiivne meetod valitsemismahtude vähendamiseks? Kas kvootide järgi koondamine on võimalik?
Kvootide järgi koondamine on võimalik, kuid see ei saa olla pikaajaline meede. Pikema aja jooksul töötajate arvu vähendamine eeldab asutuse töö sisulisemat analüüsi ja tegevuse ümberkorraldamist. Mõnikord võib see tähendada ka seda, et mõned asutused ühendatakse või osad asutuse ülesanded antakse üle teisele, kui see võimaldab paremini ära kasutada kompetentsi, mis ühes asutuses võib olla parem kui teises.
Kas valitsemise mahu vähendamine on endiselt eesmärk või on sellest loobutud?
Rahandusministeerium seirab valitsussektori töötajate arvu igal aastal ja annab sellest ülevaate Vabariigi Valitsusele. Olukorras, kus tööturul valitsev tööjõupuudus avaldab mõju nii avalikule kui ka erasektorile ei saa valitsussektor lubada endale märkimisväärset töötajate arvu suurenemist. See ei tähenda küll seda, et igale valitsussektori asutusele oleks seatud konkreetne kärpekvoot, vaid pigem seda, et asutuste loomuliku arengu käigus tuleb pidevalt otsida võimalusi, kuidas oma tööd ümber korraldada selliselt, et oleks võimalik hakkama saada väiksema töötajate arvuga.
Uute ülesannete lisandudes võib juhtuda, et on vaja luua ka uusi töökohti ja inimesi juurde võtta. Samas tuleb asutuste juhtidel kindlasti vaadata ka seda, kas kõik asutuses pakutavad teenused on täna tingimata vajalikud või mitte ja kas on võimalik uusi ülesandeid täita vanade asemel või korraldada vanad teenused ümber nii, et nende elluviimine võtaks vähem inimressurssi. Eesmärk vähendada valitsussektori töötajate arvu samas mahus nagu väheneb riigi üldine tööealine elanikkond on jätkuvalt jõus. Parim viis eesmärgi saavutamiseks on asutuste töö ja ülesannete sisuline ümberkorraldamine.
