Kutseväärikuse juurutamisesse tasub panustada
Mitmeid aastaid korruptsioonitaju indeksi (CPI) pingereas jäärapäiselt samal kohal seisnud Eestil on mitmete uuringute põhjal tarvis laiapõhjalisi reforme, mis küündiksid muutma ühiskonna arusaamasid aususest ja õiglusest.
Nagu minister Urmas Reinsalu hiljuti välja tõi, on olukorra paranemine nt politseis leidnud aset suuresti tänu süsteemsetele ja läbimõeldud tegevustele.
Ka meditsiinivaldkonnas on tarvis edendada valdkonnaülest ja asutustevahelist lähenemist. Selleks on auditi põhjal E&Y juba teinud spetsiifilised soovitused, mille rakendamise eest vastutab sotsiaalministeerium. Justiitsministri üleskutse on igati tervitatav, et muudatuste järel oleks süsteemseid korruptsiooniriske vähem, asutustel endil oleks võimalik potentsiaalseid riske hinnata ning olemas oleks nii asutusesisene kui -väline järelevalve. Näiteks on igasugused korruptsiooniriskid suurema tähelepanu all kindlasti neis haiglates, kus töötavad siseaudiitorid, kel on pädevust neis teemades juhiseid anda ning käsitleda erinevaid pettuse- ja korruptsioonijuhtumeid.
Pikema aja jooksul osutatud tähelepanu meditsiinisektori korruptsiooniriskidele on toonud küll juba muudatusi, kuid süsteemne käsitlus ministeeriumi eestvedamisel toetaks arenguid organisatsioonides, kus siiani elementaarsemad sammud astumata. Just selliste kitsaskohtade kaardistamisest on mõistlik ka alustada - nt küsida, kas rahastataval asutusel on olemas korruptsioonivastane tegevusstrateegia ja selle eest vastutav isik.
Tasub silmas pidada, et korruptsiooni ennetamine on alati tõhusam koostöös, mistõttu on ministeeriumi eestvedamisel kasulik luua koalitsioone ja nende tegevuse jätkusuutlikkust toetada.
Peale kodanike teadlikkuse tõstmise, koostöös nt Eesti Patsientide Liiduga, tuleb järjepidevalt panustada kutseväärikuse juurutamisesse. Nagu uuringud näitavad, saavad arstid endiselt lisaks tänusõnadele kingitusi oma palgatöö eest. Kui haiglas ei ole käitumisjuhiseid või ametieetikale ei pöörata regulaarset tähelepanu, on töötajatel raske korrektset lähenemisteed leida ning kimbatus võib päädida patsientidele ebamugava tõrjumisega.
Selgemate suunisteta on raskem ka teadvustada, millistes olukordades on nad ametiisikute rollis ning kus lõpeb nende roll meditsiinitöötajana ja algavad eraelulised rollid, näiteks mõne patsiendi pereliikme või eraettevõtjana. Teadlikkuse tõstmises on kindel roll nii kutseliitudel nagu Eesti Arstide Liit, Eesti Perearstide Selts ja Eesti Lastearstide Selts kui ka nende juhtidel, kes sõnavõttude ja isikliku eeskuju läbi korruptsioonivastast tegevust mõjutada saavad.
Urmas Reinsalu pöördumist sotsiaaministeeriumi poole seoses korruptsioonialase ennetustegevuse tervishoius saab lugeda SIIT.
Galerii
