Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suitsiidide vähendamisse saaks rohkem panustada ka tervishoid
Sotsiaalministeeriumi tellimusel tegi Tartu Ülikool uuringu „Aastatel 2006-2016 enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade“. Uuringus analüüsiti enesetappude dünaamikat Eestis aastatel 2006–2016, tunnuseid, mille poolest enesetapu sooritanud inimesed erinesid üldrahvastikust ja mis ajendeil inimesed enesetapu sooritasid.
Seotud lood
Suremus enesetappude tagajärjel on Eestis võrreldes 1994. aastaga vähenenud ca 2,7 korda. Samas pole viimase 10 aasta jooksul toimunud märkimisväärset langust, selgub vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimiseks moodustatud rakkerühma töö aruandest.
Õiguskantsler Ülle Madise on väärkohtlemise ennetusasutuse mandaadi alusel psühhiaatriahaiglaid kontrollides kogunud teavet neis aset leidnud surmajuhtumite kohta, et hinnata, kuivõrd on õigus elule neis asutustes tagatud.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) värske raporti kohaselt tehakse maailmas enesetapp keskmiselt iga 40 sekundi tagant. Kuigi suitsiidirisk kasvab arenenud riikides oluliselt üle 50-aastaste hulgas, on enesetapp üheks juhtivaks surmapõhjuseks ka noorte täiskasvanute seas, kirjutas ERRi teadusportaal.
Soome parlament asus eile arutama kodanike algatust seadustada eutanaasia.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele