Kokkuvõtlikult lõppeb igal aastal enneaegselt rohkem kui 800 000 inimese elu. Traagiliste sündmuste suhtarv varieerub riikide vahel aga rohkem kui 40 korda. Samas peegeldavad näitajad ka erinevaid sotsiaalseid ootusi, soorolle ja majandussotsiaalseid tegureid. Kui näiteks Põhja-Koreas tegi 2012. aastas 100 000 inimese kohta enesetapu pea 40 inimest, siis Lõuna-Koreas tegi sama pea 37 inimest.
Laiemalt on probleem teravaim Euroopa kesk- ja idaosas ning Aasias. Islami ja katoliku usku riikides on enesetappude arv reeglina religiooni eripärade tõttu madalam. WHO nendib samas, et mitmetes riikides on andmete kvaliteet kehv ja enesetappude tegelike arvu leidmist takistab nii sotsiaalne stigma kui otsene keeld oma elu lõpetada. Tasub märkida, et tegu on ka esimese WHO vastava raportiga, kuna enesetappe käsitleti varem pigem negatiivse käitumise kui haigusega.