Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ütleb kliiniliste onkoloogide seltsile saadetud vastuses, et kiiritusravi laiendamise osas kaalutakse ka rahvusvaheliste ekspertide seisukoha küsimist.
Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku lubada loodavas Tallinna Haiglas kirurgilise ja süsteemravi kõrval tegeleda ka kiiritusraviga, st luua kolmas vähiraviga tegelev kompetentsikeskus. Põhja-Eesti Regionaalhaigla ettepanekut ei toeta.
TÜ Kliinikumi esindajad tõdevad, et kiiritusravi praegune ajaline kättesaadavus ei ole rahuldav ja vajab parandamist. Kliinikumil oleks potentsiaal kiiritusravi praeguse mahu kahekordistamiseks, kuid see on jäänud haigekassa lepingu taha.
Oktoobris sai Põhja-Eesti Regionaalhaiglast esimene Euroopa Onkoteraapia Ühingu ESMO poolt akrediteeritud onkoloogia ja palliatiivravi integreeritud keskus Balti regioonis.
Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.