Foto: Raul Mee / Äripaev

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ütleb kliiniliste onkoloogide seltsile saadetud vastuses, et kiiritusravi laiendamise osas kaalutakse ka rahvusvaheliste ekspertide seisukoha küsimist.

Kliiniliste onkoloogide selts pöördus kuu aja eest kiiritusravi osutamise küsimuses sotsiaalministeeriumi poole ja tegi ettepaneku toetada kiiritusravi osutamise plaani kavandatavad Tallinna Haiglas.

Ida-Tallinna Keskhaiglal on käesolevaks hetkeks haiglate vahelises onkoloogide koostöös välja arendatud hästi toimiv vähiravi süsteem, kus kiiritusravi vajavad patsiendid on suunatud Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse (PERH) või Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK).

Seltsi hinnangul on mõlemas Eesti kiiritusraviga tegelevas haiglas jätkuvad raviressursiprobleemid, mis piiravad efektiivsemate ravimetoodikate laialdasemat kasutuselevõtmist ning seetõttu ei ole lähemas tulevikus ette näha kvaliteetsema kiiritusravi kättesaadavuse paranemist. Ühtlasi tuuakse välja, et kiiritusravi kui kirurgilise ravi kõrval teise kõige tähtsama tervistava ravimeetodi kättesaadavuse parandamiseks vajalik samm oleks planeeritavas Tallinna Haiglas kiiritusravi osutamine.

Sotsiaalministeerium pöördus seltsi ettepaneku osas seisukoha kujundamiseks kõigepealt onkoloogia erialakomisjoni liikmete poole, kelle ülesandeks on ministrile nõu andmine eriala puudutavates küsimustes. Samuti küsiti seisukohta ka Eesti Onkoloogide Seltsilt (EOS) kui suurimalt onkolooge ühendavalt erialaühenduselt.

EOS toob välja, et alates 2016. a sügisest on Eestis kasutusel 6 lineaarkiirendit (4 PERHis, 2 TÜKis), mis teeb 4,6 lineaarkiirendit 1 miljoni elaniku kohta. Näitaja jääb maha 2012. aasta Euroopa keskmisest mediaanist – 5,3. Soovituslike rahvusvaheliste, küll juba veidi vananenud arvutuste kohaselt oleks minimaalseks Eesti vajaduseks 6,1 kiirendit miljoni elaniku kohta ehk 8 lineaarkiirendit.

Mõeldes aparatuuri laiendamisele, on EOSile teadaolevalt TÜKis potentsiaalselt ruumi veel 2 kiirendi paigaldamiseks. PERHi arenguplaan näeb ette 2 uue kanjoni ehituse. Seega oleks kokku 10 kiirendit, mis viiks kiirendite arvu 1 miljoni elaniku kohta 7,7.

EOS kirjas tuuakse viiteid teaduskirjandusele, kus uuringute tulemusena on leitud seosed ravikvaliteedi ja piisava juhtude arvu vahel, sh võimaldab suurem keskus lisaks kuluefektiivsusele juurutada ka oluliselt kiiremini uusi ravitehnikaid ja ravimeetodeid ning suurema töökogemusega personali korral on statistiliselt oluline kasu nii elulemuse paranemisele kui ka kõrvaltoimete vähenemisele. Kiiritusravi arsti kogemus on EOSi hinnangul eriti oluline just komplekssete ja ressursimahukate ravimeetodite (IMRT/VMAT, stereotaktiline ravi) kasutamisel.

EOS toob oma kirjas ära ka European Guide on Quality Improvement in Comprehensive Cancer Control soovituse, mille kohaselt on multimodaalse vähikeskuse teeninduspiirkonnaks 1–2 miljonit elanikku.

EOS rõhutab ühtlasi, et kõige teravam kitsaskoht kiiritusravi kättesaadavuse osas ei ole juba täna ja lähiaastatel enam mitte niivõrd aparatuur, vaid pädeva inimressursi koolitamise võimekus kiiresti arenevas kõrgtehnoloogilises valdkonnas. Kiiritusravi on kompleksne tegevus ning meeskonda kuuluvad lisaks arstidele meditsiinifüüsikud, dosimetristid, kiiritusravi tehnikud, insenerid, patsiente nõustavad õed. Eestis toimub kõigi nende spetsialistide väljaõpe praegu baashariduse järgselt kiiritusravi osakondades ja IAEA koostööprojektide raames Euroopa erinevates kiiritusravi keskustes, rahvusvahelistel kursustel.

"Tutvunud EOS vastusega peab tõdema, et argumendid pädevuse võimaliku killustamise, ravikvaliteedi ja ressursikasutuse osas kolmanda kiiritusravi keskuse tekkimise korral on väga tõsised," märgib Maris Jesse kliiniliste onkoloogide seltsile saadetud vastuskirjas.

"Oleme lõpliku seisukoha kujundamisel täiendavalt palunud ka mõlema vähikeskuse käest haigla prognoosi kiiritusravi arendamise kohta ja hinnangut kiiritusravi kättesaadavuse hetkeolukorrale. Kaalume ka rahvusvahelistelt ekspertidelt erapooletu seisukoha küsimist," lisab asekantsler.