Analüüs kinnitas eriarstiabi lepingute õiguspärasust
Haigekassa tellitud õiguslik analüüs kinnitas, et haigekassa on tegutsenud kehtiva õigusega kooskõlas ning sõlmitud eriarstiabi hanke lepingud on õiguspärased.
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut pöördus oktoobri alguses haigekassa juhatuse esimehe Rain Laane poole palvega tellida õiguslik analüüs, mis näitaks, kas eriarstiabi hanke lepingute sõlmimine on olnud õige ja lepingud kehtivad. Eilsel riigikogu arupärimisel küsimusele vastates tõi Sikkut välja analüüsi kolm peamist järeldust.
Esiteks. Haigekassa saab väljapool haiglavõrgu arengukava haiglat sõlmida lepingu läbi valiku, lähtuda tuleb 2017. aasta septembris jõustunud uuest riigihangete seadusest.
Teiseks. Vanu lepinguid ei saa pikendada. Enne uue riigihangete seaduse jõustumist sõlmitud lepingute pikendamine on seaduse kontekstis erandlik ja selleks on väga vähe aluseid.
Kolmandaks. Nii pakkujad kui hankija mõistsid hanget kui osadeks jaotatud hanget ja sellest tulenevalt võib pingeridade osas, kust vaidlused puuduvad, lepingud ära sõlmida. Lisaks on seda kinnitanud ka kohtuotsused, kus esmane õiguskaitse ehk keeld lepinguid sõlmida seati ainult vaidlusalustele pingeridadele või selle vaidluse all olevatele osadele. Seega, haigekassal on võimalik lepinguid sõlmida nende teenuseosutajatega nendes piirkondades ja erialades, kus vaidlusi üleval ei ole. Oli ka juhtum, kus pingereas neli lepingu saanutest kaks esimest ei vaielnud, kolmas ja neljas vaidlesid. Ja halduskohus otsustas, et kahe esimesega saab lepingu ära sõlmida ja need lepingud, milles on vaidlus, saab sõlmida loomulikult pärast vaidluse lahendamist. Aga kõigi erialade kõigi piirkondade lepingutega ei pea ootama kõigi vaidluste lahendamiseni.
Sikkut lisas, et vaidlused puudutavad väga väikest osa teenuseosutajaid, üksikuid erialasid enamasti Tallinnas või Harjumaal.
