Riigikogu arutas ravijärjekordade lühendamist
Riigikogu tänasel istungil oli olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu teemal „Kuidas lühendada ravijärjekordi“. Ettekandjad osutasid, et ravijärjekordade lühendamiseks on vaja tugevdada esmatasandit, kasvatada usaldust perearstide vastu ja ennekõike e-lahendusi kasutades parandada suhtlust erinevate teenusepakkujate vahel.
Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, Kivimäe perearstikeskuse perearst Karmen Joller ütles oma ettekandes, et perearstid ja pereõed on oma ala tippspetsialistid, kes suudavad praktiliselt igal erialal anda väga head ja kvaliteetset abi. Ta tõi aga välja, et selleks on vaja aega inimese probleemidesse süveneda. Aega annaks tema sõnul juurde tugipersonal ja parem tarkvara. Samuti osutas Joller, et kuna rahvastik vananeb ja perearstid võtavad endale üha enam ülesandeid, siis on perearstide nimistud liiga suured. Seepärast on Jolleri sõnul oluline koolitada juurde arste ja pereõdesid ning esmatasandit tugevdada.
SA Viljandi Haigla juhatuse liige, psühhiaater Katrin Kaarma rääkis integreeritud teenuste mudeli väljatöötamisest ja piloteerimisest Viljandi Haiglas. Kaarma juhtis tähelepanu, et eriarstiabi kulud kasvavad hüppeliselt 70– 80-aastate paiku ja ravijärjekordade lühendamiseks tuleks mõelda sellele eagrupile. Projekti eesmärk on tema sõnul välja töötada tarkvara, mille kaudu saaksid info patsiendi kohta ja omavahel suhelda erinevad teenusepakkujad, nagu perearst, haigla arst ja sotsiaaltöötaja, et nad oleksid ühes infoväljas, süsteem oleks paindlikum ja patsient saaks ravi õigest kohast.
Eesti geenivaramu asedirektor, populatsiooni- ja funktsionaalse genoomika vanemteadur Tõnu Esko keskendus oma ettekandes digitaalsete lahenduste kasutamisele tervishoius. Ta märkis, et infot geneetilise materjali kohta oleks kasulik kasutada ravimite määramisel, teadus- ja sõeluuringutes. Tema sõnul saaks nõnda jõuda personaalse haiguste ennetuse, tarkade sõeluuringute ja efektiivsema ressursside kasutamiseni. Kui andmekogude vahel liikuvad andmed oleksid kättesaadavamad, saaksid algoritmid Esko sõnul kogutud infot efektiivsemalt kasutada. Näiteks võiks arstid saada teavituse, kui patsient ei ole talle kirjutatud ravimit välja ostnud, ja digiretseptile võiks lisada ravimite geneetilise sobivuse.
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ütles, et praegu on lõhe meeste ja naiste oodatava eluea ja tervena elatud aastate vahel üheksa aastat. Riik on aga seadunud sihiks, et naiste eeldatav eluiga jõuaks 2020. aastaks 84 ja meestel 78 eluaastani ning vahe väheneks seega kuuele aastale. Tervena elatud elu on võetud eesmärgiks meestel pikendada 7,7 aasta võrra. Eesmärkide täitmiseks tuleb Sikkuti sõnul alustada laste harimisest, et nad teaksid, mis on tervislikud eluviisid ja mida nad saavad oma tervise heaks ise ära teha. Kui aga on abi vaja, siis tuleks alustada perearstist ning seepärast on tarvis ministri sõnul tugevdada perearstisüsteemi, parandada e-lahendusi ja tuua tervishoidu lisaraha.
