Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Seadus ei andnud haruapteekide muutmiseks võimalust
Kui esimene seadusemuudatus nägi ette, et haruapteeke on võimalik viie aasta jooksul põhiapteekidesks ümber kujundada, siis järgnenud muudatused tegid selle võimatuks, selgitas Eesti Apteekide Ühenduse juht Timo Danilov tänasel ravimikonverentsil.
2014. aasta juunis jõustus ravimiseaduse redaktsioon, mis sätestas, et haruapteeke ei tohi pidada edaspidi linnades, kus on enam kui 4000 elanikku. Muudatuse rakendumiseks tagati 5aastane üleminekuaeg, mis eelnõu seletuskirja kohaselt oli mõeldud selleks, et apteegipidaja saaks haruapteegi ümber kujundada põhiapteegiks.
Seotud lood
Eesti Apteekide Ühendus viis täna Riigikogusse kollektiivse pöördumise ja üle 4000 apteegikülastaja allkirja, mis nõuavad regulatsioonilõksu jäänud haruapteekide säilitamist.
Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp selgitas ravimikonverentsil, et haruapteekide kadumine on üldisest apteegireformist eraldiseisev teema.
Arusaam sellest, kas apteegi pidamine kuulub äri või tervishoiu valdkonda, on Eesti Proviisorite Koja juht Karin Alamaa-Aas hinnangul üks põhiküsimusi, kus proviisorid ja ketiapteekide omanikud üksteist ei mõista.
Euroapteegi juht Inna Mets märkis reedesel ravimikonverentsil rääkides sellest, miks Euroapteek vahetult enne apteegireformi laienemise ette võttis, et äri areng peab jätkuma.
Kandideerimise tähtaeg: 12.05.2025
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele