Tartu teadlased esitlesid uut TAC-seq’i nimelist geenianalüüsi meetodit, mis võimaldab senisest täpsemat ja taskukohasemat biomarkerite analüüsi. Patenteerimisel olev meetod jõuab Eesti tervishoiusüsteemis kasutusse tuleval aastal embrüo pesastumise ehk beREADY testi näol, mis suurendab kunstliku viljastamise õnnestumise tõenäosust.

- Foto: Scanpix/ PantherMedia
Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus (Tervise-TAK) koostöös Tartu Ülikooli, Rootsi Karolinska Instituudi ja Helsingi Ülikooliga avaldasid Nature sõsarajakirjas Genomic Medicine artikli, kus autorid näitavad TAC-seq’i (Targeted Allele Counting by sequencing) meetodit koos mitme võimaliku rakendusega. Meetod mõõdab ülima täpsusega biomarkeriteks kasutatavate DNA ja RNA molekulide arvu uuritavas kliinilises proovis ning iseloomustab seeläbi patsiendi terviseseisundit. sõnul võimaldab uus meetod äärmiselt täpset analüüsi, mis peegeldab patsiendi tegelikku olukorda. “Kliiniliste proovide analüüsis on tavaline, et uuritavat DNAd peab tehniliselt paljundama, sest vastasel juhul ei ole see aparaatidega mõõdetav. Kui mitu koopiat mõnest algsest molekulist tekib, pole teada ning seetõttu on ka tulemused ebatäpsed. TAC-seq’i puhul seevastu näeme ilma kadudeta ka algandmeid, millest tunneme ära ja eemaldame kõik laboris tekitatud koopiad. Tulemus on, et korrigeeritud biomarkerite väärtused peegeldavad kliinilist proovi võimalikult tõetruult”.
Seotud lood
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.