Uuring: Eesti residentuuri kvaliteet vajab süsteemset parandamist
Mõttekoja Praxis analüüsist selgub, et Eesti residentuuriõppe kvaliteedi ühtlustamiseks tuleb suurendada juhendatud töö osakaalu, luua terviklik tagasiside süsteem ning pakkuda nooremarstide väljaõppes erialateadmistele lisaks meeskonnatöö ja suhtlemise oskusi.
Eesti Nooremarstide Ühenduse juhatuse liige Helen Reim soobib, et 10-15 aasta pärast oleks Eesti arstiõppe ja -abi kvaliteet veelgi paremal tasemel.
Autor: Terje Lepp
Eesti Nooremarstide Ühenduse tellitud analüüs võtab vaatluse alla, kuivõrd vastab Eesti, Läti ja Leedu residentide väljaõpe rahvusvahelistele standarditele. Mõttekoja Praxis juhi Tarmo Jüristo sõnul on mured üle Baltikumi sarnased. „Peamine kitsaskoht on väljaõppe ebaühtlus. On asutusi, kus residentuuriõpe on väga heal tasemel. Teisalt tunnevad paljud residendid ja ka juhendajad, et sisuliseks juhendamiseks puudub aeg ja oskused. Analüüsi peamine soovitus ongi luua miinimumnõuded, mis tagaks arstide väljaõppe ühtlasema kvaliteedi.“
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Liitu Meditsiiniuudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.