Autor: Aet Trisberg • 21. detsember 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uuring: Eesti residentuuri kvaliteet vajab süsteemset parandamist
Mõttekoja Praxis analüüsist selgub, et Eesti residentuuriõppe kvaliteedi ühtlustamiseks tuleb suurendada juhendatud töö osakaalu, luua terviklik tagasiside süsteem ning pakkuda nooremarstide väljaõppes erialateadmistele lisaks meeskonnatöö ja suhtlemise oskusi.
Eesti Nooremarstide Ühenduse juhatuse liige Helen Reim soobib, et 10-15 aasta pärast oleks Eesti arstiõppe ja -abi kvaliteet veelgi paremal tasemel.
Foto: Terje Lepp
Eesti Nooremarstide Ühenduse tellitud analüüs võtab vaatluse alla, kuivõrd vastab Eesti, Läti ja Leedu residentide väljaõpe rahvusvahelistele standarditele. Mõttekoja Praxis juhi Tarmo Jüristo sõnul on mured üle Baltikumi sarnased. „Peamine kitsaskoht on väljaõppe ebaühtlus. On asutusi, kus residentuuriõpe on väga heal tasemel. Teisalt tunnevad paljud residendid ja ka juhendajad, et sisuliseks juhendamiseks puudub aeg ja oskused. Analüüsi peamine soovitus ongi luua miinimumnõuded, mis tagaks arstide väljaõppe ühtlasema kvaliteedi.“
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!