Iga neljas arst töötab täiskoormusest rohkem
Enam kui neljandik arste töötab täiskoormusest suurema koormusega, selgub Tervise Arengu Instituudi väljaandest „Eesti tervishoiutöötajad 2017“.
Arstidest kokku töötas täiskoormusega (tegelik koormus vahemikus 0,95–1,05) 33%, sellest suurema koormusega ca 27% ja väiksema koormusega ca 36%.
Kõige suurema koormusega töötasid nefroloogid, ortopeedid ning anestesioloogia ja intensiivravi arstid.
Perearstidest töötas täiskoormusega 64%, sellest suurema koormusega 7% ja väiksema koormusega ca 25%.
Õdedest kokku töötas täiskoormusega 38%, sellest suurema koormusega ca 23% ja väiksemaga ca 40%. Pereõdede koormuste vastav jaotus oli 73%, ca 2% ja ca 21%. Ämmaemandate vastav koormuste jaotus oli vastavalt 32%, ca 9% ja ca 58% ning hooldajatel vastavalt 35%, ca 16% ja ca 45%.
Enamus hambaravitöötajaid töötas täiskoormusega või sellest väiksemate erinevate koormustega. Täiskoormusest suuremate koormustega töötas 21% suu- ja näolõualuukirurgidest ja 10% hambaarst-residentidest.
Väike koormus mingil ametil võib olla tingitud mitmetest asjaoludest. Paljud arstid töötavad kahel või ka mitmel arstiametil – levinud kombinatsioonid on näiteks erakorralise meditsiini arst või erialase spetsialiseerumiseta arst ja mõni teine amet. Arstid võivad töötada veel ka muudes ametites (juhtidena, õppejõududena, teadlastena jne). Osa arste töötab nii Eestis kui ka välismaal.
Tervise Arengu Instituut kogub tervishoiutöötajate andmeid novembrikuu kohta kõigilt terviseametis registreeritud tervishoiuteenuse osutajatelt ning viimati avaldatud statistika aluseks on 2017. aasta novembrikuu andmed.
