Foto: Andras Kralla / Äripäev

Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) värskelt koostatud 2018. aasta tööanalüüs näitas, et Eesti suurima sünnitushaigla perinataalkeskus jõudis eelmisel aastal tähelepanuväärse tulemuseni – nii madal pole perintaalsuremus Eestis kunagi olnud.

Perinataalmeditsiin on meditsiini eriala, mis koondab endas kõiki etappe alates viljastumise hetkest kuni lapse sünnini, sealhulgas vastsündinute ravi ning  jälgimist.

Eestis on perinataalmeditsiin viimaste aastatega tohutult edasi arenenud ja see on kaasa toonud perinataalsuremuse vähenemise. Kui 1992. aastal suri juba sünnieelselt ja sünnijärgselt esimese elunädala jooksul 20 last 1000 sünni kohta (ehk perinataalsuremus oli 20,1‰), siis 2017 oli vastav näitaja Eestis 4,4 ‰.

„Meie jõudsime oma perinataalkeskuses tugeva meeskonna ja eesmärgikindla töö tulemusena aastaks 2018 kõigi aegade madalaima perintaalsuremuseni, saavutades tulemuse 2,7‰, mis on võrreldav Helsinki Ülikooli Perinataalkeskuse 2017. aasta tulemusega,“ ütles ITK perinataalkeskuse juhataja Ferenc Szirko.

Multidistsiplinaarsus aitab kaasa

„Alates 2000. aastast on valdkonna teadliku arendamise tulemusena õnnestunud märgatavalt vähendada perinataalsuremust rühmas, kus emad põevad raskeid kroonilisi ja/või rasedusega seotud haigusi. Tänu sünnieelse diagnostika pidevale arengule on vähenenud eluohtlike arengurikete ja kromosoomihaigustega sündinud laste arv,“ rääkis Szirko.

Järjest suuremat kliinilist tähtsust omandab geneetiliste haigusvormide diagnoosimine. „Üle terve Põhja- ja Lääne-Eesti suunatakse ITK perinataalkeskusesse sünnitama naised, kellel sünnitus on alanud enne tähtaega. Kui üle-eestiline enneaegsuse määr on viis protsenti, siis ITKs on see sõltuvalt aastast seitse kuni üheksa protsenti kõikidest sünnitustest,“ rääkis Szirko.

Kaasaegne ja kvaliteetne arstiabi on kõrgete nõudmistega nii ravipersonalile, -aparatuurile kui ka -keskkonnale. Meditsiin on kiiresti arenev, tehnoloogiast sõltuv valdkond. Nüüdisaegne diagnostika, ravi ja multiprofessionaalsed kompetentsikeskused nõuavad uusi koostöömudeleid.

„Suur haigla on kui elav organism, paljude osade ja lülidega, mis kõik on hädavajalikud, et tagada valmisolek kriitilises olukorras adekvaatselt ja kiiresti reageerida,“ rõhutas Szirko kogu haigla tähtsust heade tulemuste saavutamisel.

Head ravimeetodid tuleb ära tunda

Kui aastal 2002 oli ITKs väga enneaegsete vastsündinute laste seas haiguseta ellujäänute osakaal esimese haiglaravi lõppedes 37,4 protsenti, siis kümme aastat hiljem 71,4 protsenti.

Alates 2017. aasta sügisest asuvad ITK-s vastsündinute raviosakond ja operatsioonituba otse sünnitusosakonna kõrval, mis kriitilises situatsioonis, olgu ema või lapsega seotud põhjustel, võimaldab keisrilõike teel sünnitada lapse kümne minuti jooksul ja vältida abistamist vajava vastsündinu transporti.

„On teada, et väga väikeste enneaegsete laste seisund halveneb vahetu sünnijärgse transportimise tõttu. Esimestel elutundidel ja -päevadel on vastsündinute vähem agressiivsel ravitaktikal märkimisväärne seos laste suremuse ja vastsündinuea haigestumuse vähenemisega, samuti positiivne mõju laste hilisemale tervisele ja arengule,“ rääkis Szirko.

Edasi sõltub raviteenuse kvaliteet sellest, kuidas suudetakse meditsiiniteaduse kiire arengu juures rakendada uusi diagnostika- ja ravivõimalusi.

„Kahjuks osutub ainult väike osa nendest aja jooksul perspektiivikaks. Perinataalkeskuse töötajate ülesanne on selekteerida ja kiiresti kasutusele võtta head asjad, ära tunda umbteed ja neist õigel ajal loobuda. Selle oskuse annab vaid tugev teadmiste pagas ja pikaajaline kogemus,“ kinnitas Szirko.