Kliiniline lähenemine väärtustab deklaratiivseid teadmisi: anatoomia, haigussümptomid, analüüside tulemused, raviskeemid. Patsiendikeskne lähenemisviis tähtsustab funktsionaalseid teadmisi: sotsiaalseid oskused, õppimine ja õpetamine. Funktsionaalsed oskused omandatakse praktilise ja elukestva õppe käigus probleeme lahendades ning teooriaid testides. Funktsionaalsed teadmised on kriitilise mõtlemise aluseks ning seotud professionaalse arengu, -identiteedi ja -väärtuste kujunemisega. (Bron & Jarvis 2008).