Seedimiskiirus mõjutab inimese soolebaktereid

Kiiret seedimist on omane kiudainerikka toidu sööjatele.
Kiiret seedimist on omane kiudainerikka toidu sööjatele.

Toidujääkide liikumise kiirus inimese soolestikus määrab ära soolebakterite koosluse, mis omakorda mõjutab otseselt inimese tervist, leidsid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.

Hiljuti ilmus mainekas erialaajakirjas Microbal Ecology in Health and Disease Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste artikkel „Aeglaselt ja kiirelt kasvavate soolebakterite selektsioon muutuva lahjenduskiirusega läbivoolukultuurides“(Selection of fast and slow growing bacteria from fecal microbiota using continuous culture with changing dilution rate).

Soolebakterite mõju inimese tervisele on uuritud TalTechi toidutehnoloogia osakonna vanemteadurite Kaarel ja Signe Adambergi poolt juba pea 20 aastat. Kõnesolevas artiklis selgitatakse nende viimase uuringu, kuidas inimese väljaheite bakterite kooslus muutub sõltuvalt toidu seedimise kiirusest laboritingimustel, tulemusi. Uurimises kasutati spetsiifilist metoodikat, mis võimaldab eristada väga keerulistest mikroobikooslustest sellised bakterid, kes on võimelised kasvama füsioloogiliselt vastavatel kiiretel ja/või aeglastel läbivoolukiirustel. Tinglikult iseloomustavad kiired kooslused kiiret seedimist (läbikäiku), mis on omane kiudainerikka dieedi sööjatele. Aeglased kooslused aga aeglaselt kasvavate bakterite kooslusi (aeglaset seedimist), mis kujunevad välja kiudainevaese, nn lääne dieedi puhul. Valitud seedimiskiirusi inimese füsioloogiale tõlgendades tähendab aeglane seedimine toiduportsjoni seedimist 3-4 päevaga, kiire seedimine 1-2 päevaga.

Mida toidu seedimiskiirus soolestikus meie tervisele reaalselt tähendab?

„Inimese väljaheide koosneb laias laastus 30% bakteritest, ülejäänu on seedumatud/ seedimata jäänud toidujäägid ja vedelik“, selgitab teadusartikli üks autoritest, toidutehnoloogia osakonna vanemteadur Kaarel Adamberg. „Mida aeglasem meie seedeprotsess on, seda enam koguneb soolestikku jääkaineid lagundavaid baktereid. Liiga pika seedeprotsessi tõttu bakterite osakaal aina suureneb ning nad hakkavad tootma inimorganismile kahjulikke ehk toksilisi ühendeid. Lisaks on sellisel juhul nende peamiseks energiaallikaks soolestiku limakiht, mille kahjustumisel võib tekkida soolepõletik“.

„Võtmesõnaks on tasakaal kiudainete ja valkude lagundamise vahel. Uurimistöös seadsime eesmärgiks eristada nn kiired ja aeglased bakterid. Kiirelt kasvavad bakterikooslused iseloomustavad olukorda, kus kiudainete lagundamine on ülekaalus võrreldes valkude lagundamisega“, selgitab Adamberg. Selle protsessi tulemusena tekib rohkem kasulikke orgaanilisi happeid (piimhape, äädikhape jt), mis annavad soolestiku rakkudele energiat, aktiveerivad meie immuunsüsteemi, pärsivad liigset söögiisu ning reguleerivad soolesisu happesust. Lisaks sellele suureneb kiudainete ja orgaaniliste hapete tõttu toidumassi maht, mis aktiveerib soole peristaltikat kiirendades toidu liikumise kiirust seedetraktis.

Suur rasvade tarbimine põhjustab lisaprobleeme

Aeglase ainevahetuse mudeli puhul lagundatakse olulisel määral ka valkudest pärit aminohappeid, mis muudab pH aluselisemaks. Lisaks sellele kaasneb valkude lagunemisega ka mitmete organismile toksiliste ühendite teke (fenool, väävelvesinik jt). Nn lääne dieediga kaasneb tavaliselt ka suurem rasvade tarbimine, mis omakorda tõstab sapisoolade hulka seedetraktis. Antud uuring ei keskendunud küll otseselt sapisoolade mõjule, aga on teada, et sapisoolad takistavad mitmete heade kiudaineid lagundavate ja orgaanilisi happeid tootvate bakterite kasvu, samuti on bakterite poolt toodetud sapisoolade laguproduktid inimesele toksilised.

Kaarel Adamberg: „Kasutades ainulaadset muutus-staatidel põhinevat katsemeetodit, uurisime laboritingimustes toidumassi liikumise kiiruse mõju soolestiku bakterite kasvule ja ainevahetusele üldisemalt“. Toidujääkide liikumise kiirus inimese soolestikus määrab ära soolebakterite koosluse, mis omakorda mõjutab otseselt inimese tervist. Vaadeldes kahte erinevat seedimistüüpi, võime järeldada, et saame toiduga seni arvatust oluliselt rohkem mõjutada meie soolebakterite ainevahetust ning seeläbi omakorda inimese tervist“.

„Tervislik, mitmekülgne ja just kiudaineterikas toit ei taga meile üksnes hea enesetunde ja sobiva kehakaalu, vaid aitab oluliselt vähendada ka toksiliste ainete tekkimist inimese organismis, hoiab ära põletikke ja onkoloogilisi haigusi“, kinnitab Kaarel Adamberg.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. märts 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.