Peptiididega suunatud nanoosakesed tõhustavad vähiravi

Aprillis tuleb Tartu Ülikoolis kaitsmisele Hedi Hundi doktoritöö, mis keskendus kõhuõõne vähkkasvajate uute kuvamis- ja ravimeetodite väljatöötamisele kasutades erinevaid nanoosakesi ning suunavaid vähiselektiivseid peptiide.

Seedetrakti ja günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate puhul on kasvajarakkude levik kõhuõõnes ehk peritoneaalne kartsinomatoos  üks sagedasemaid ilminguid. Peritoneaalse kartsinomatoosi ravivõimalused on piiratud, kuna süsteemne keemiaravi on madala efektiivsusega ning patsiendile manustatavat ravimidoosi piiravad kõrvalnähud kõhuõõnevälistes kudedes. Võrreldes intravenoossete ravimitega saavutavad otse kõhuõõnde manustatud vähiravimid kasvajakoes kõrgema kontsentratsiooni ning on oluliselt efektiivsemad. Sellegipoolest põhjustavad intraperitoneaalselt manustatud tsütotoksilised ravimid kõrvaltoimeid kõhuõõne normaalsetes kudedes.

Üheks võimaluseks ravimite ja kontrastainete efektiivsemaks muutmiseks ja kõrvalnähtude vähendamiseks on nende laadimine nanoosakestesse. Nanoosakeste abil on võimalik parandada ravimite lahustuvust, koe-selektiivsust ja vabanemist sihtmärkkoes.

Kuigi mõned nanoravimid peritoneaalse kartsinomatoosi ravimiseks on jõudnud kliiniliste uuringuteni, ei ole käesoleval ajal ühtegi ravimiametite poolt heaks kiidetud nanoravimit, mis oleks intraperitoneaalse manustamisviisi jaoks heaks kiidetud.

Vähiravimite ja nanoosakeste koeselektiivsuse ja efektiivsuse parandamiseks saab neid suunata keemiliselt konjugeeritud afiinsusligandidega (nt. antikehad, peptiidid, aptameerid). Meie uurimisgrupp kasutab sellel eesmärgil vähiselektiivseid peptiide, näiteks iRGD vähkipenetreerivat peptiidi. Pärast seondumist rakupinna integriinidega läbib iRGD proteolüütilise lõikamise, mis aktiveerib seondumise teise vähirakkudel üleekspresseeritud valgu, NRP-1’ga, et käivitada rakuinternalisatsiooni rada. TT1 vähkipenetreeriva peptiidi primaarne retseptor on vähirakkude pinnal ekspresseeruv valk p32, mis normaalsetes rakkudes paikneb mitokondrites. TT1 peptiid kinnitub kasvajarakkude pinnal olevale p32’le ning käivitab seejärel NRP-1’st sõltuva rakkusisenemise protsessi.

Hedi Hundi prekliiniline töö keskendus kõhuõõne vähkkasvajate (maovähk, soolevähk ja munasarjavähk) uute kuvamis- ja ravimeetodite väljatöötamisele kasutades erinevaid nanoosakesi ning suunavaid vähiselektiivseid peptiide. Töös uuriti polümeeridel põhinevate ja raudoksiidi sisaldavate nanoosakeste selektiivsust kasvajakoe suhtes peale kõhuõõnde süstimist erinevates kõhuõõne kasvajarakkudel põhinevates hiire loommudelites.

Töö tulemus näitas, et nanoosakeste suunamine vähiselektiivsete peptiidide abil aitab kaasa nende suurenenud akumulatsioonile kasvajakoes ja paremale vähirakkudesse sisenemisele. Intraperitoneaalselt süstitud peptiid-nanoosakesed osutusid võrreldes IV süstitud osakestega vähikoe suhtes selektiivsemateks. Intraperitoneaalsed suunatud nanoosakesed akumuleerusid kasvajakoes nii otsese seondumise teel kasvajarakkudele kui ka kaudselt, vereringe kaudu ning ekperimentaalteraapia hiiremudelil näitas, et nanoosakeste suunamine vähiselektiivsete peptiididega võimendab osakeste terapeutilist efektiivsust.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. märts 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.