Harvikhaiguste platvorm hõlbustab andmete leidmist

Homme, 28. veebruaril, tähistatakse ülemaailmset harvikhaiguste päeva. Sel puhul vastasid küsimustele Tartu ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse arst ja Eesti Geenivaramu teadlane Neeme Tõnisson (NT) ning Eesti Geenivaramu juht professor Andres Metspalu (AM).

Terve 13aastane Läti tüdruk. 2018. aasta suvel hakkab tal ühe silma nägemisvõime kaduma. Pool aastat hiljem juhtub sama teise silmaga. Kõik uuringud on tehtud – need ei näita midagi. Mis on lapse ootamatu pimedaks jäämise põhjus, ei oska öelda ei Läti ega ka Eesti arstid. Kuid vastuse saamiseks on üks võimalus veel.

Kui siiani on välispartnerite leidmine nende patsientide ravimiseks, keda Eestis aidata ei saa, olnud peamiselt haiglate endi pädevuses, siis harvikhaiguste valdkonnas on olukord muutumas, kirjutab sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.

Teadus- või erialakonverentsi Eestisse toomine pole enam ammu vaid unistustes eksisteeriv ettevõtmine, vaid reaalsus. Oma valdkonna arendamine, teadusharu nähtavuse tõstmine rahvusvaheliselt ning kontaktide loomine on hea põhjus, miks rahvusvaheline konverents Eestisse kutsuda. Eesti hea maine erinevates valdkondades, ürituste korraldamise kogemus, riigi kompaktsus ning olemasolevad võimalused annavad hea pinnase väiksema ja keskmise suurusega konverentsi toimumiseks. Selleks, et globaalse ulatusega konverents Eestis toimuma saaks ja selle iga detail õnnestuks, tuleb appi Eesti Konverentsibüroo.