Artriidiraviks on välja töötatud ravimite uus manustamisviis

“Artriidiga kaasnevad suured kliinilised vajadused, mis on seni täitmata,” ütles üks uuringut juhtinud teadlastest, bioinsener ja BWH juhtivteadur Jeff Karp (PhD). “Kuigi välja on töötatud uusi ravimeid, on paljudel neist olnud süsteemsed toksilised kõrvalmõjud. Meie eesmärgiks oli leida manustamissüsteem, mis oleks tõhus, edastaks ravimeid lokaalselt ja teeks seda põletikule reageerides.”

Uus haigushoole reageeriv hüdrogeel on valmistatud triglütseroolmonostearaadist (TG-18) – ühendist, mis on kantud USA toidu- ja ravimiameti “üldiselt ohutuks tunnistatud” ühendite nimekirja. TG-18 molekul suudab end ise koostada, mis tähendab, et see suudab moodustada geelisarnase kiudusid sisaldava struktuuri. Seda struktuuri saab kergesti süstida suspensioonina. Antud uuringus lisati TG-18 hüdrogeelile triamtsinoloonatsetoniid (TA), mida kasutati katseravimina, kuid lisaks sellele on võimalik kasutada ka mitmeid teisi põletikuvastaseid ühendeid.

“Hüdrogeel on välja töötatud selliselt, et ravimi väljastamise käivitab konkreetsete artriidiga seotud ensüümide toime, mis haigushoo ajal võimendub. TG-18 hüdrogeeli katsetamiseks paigutasime me geeli erinevatesse keskkondadesse, jäljendades tingimusi, mis esinevad artriitsetes liigestes,” ütles samuti uuringu läbiviimisega tegelenud teadlane Nitin Joshi, BWN meditsiiniinstruktor.

Kui geel inkubeeriti terve inimese liigesest saadud sünoviaalvedelikus, väljastati ravimit minimaalselt, kuid inkubeerimise korral reumatoidartriidiga patsiendi sünoviaalvedelikus hakkas ravim hüdrogeelist väljuma. Oluline on asjaolu, et ravimivaru ei ammendunud ühe sünoviaalvedeliku maksimaalse mõju perioodi jooksul – aja jooksul võis ravimi väljastamine geelist aset leida mitmel perioodil. Teadlased katsetasid ka hüdrogeeli mõju kõhre- ja liigeserakkudele ning tegid kindlaks, et see tundus olevat ohutu.

Teadlased viisid läbi täiendavad katsed, et kontrollida TG-18 hüdrogeeli kliinilist tõhusust põletikulise artriidiga hiirtel. Nad valisid selleks K/BxN seerumi ülekande mudeli, mille korral saab haiguse raskusastet täpselt kontrollida; see võimaldas neil katsetada hüdrogeeli erineva artriidi ägedusega loomadel. Teadlased tegid kindlaks, et raskekujulisema artriidi korral lagunes lokaalselt süstitud hüdrogeel kiiremini, vastavalt ulatuslikumale ravimi vabanemisele. Ravimiga täidetud hüdrogeeli toimel vähenes paistetus ja artriidi raskusaste.

Üheks hüdrogeeli eeliseks on asjaolu, et see võimaldab ravida artriiti konkreetselt liigestes, kus esineb haigushoog, toimetamata ravimit edasi kogu kehasse. “Lokaalne ravi võib olla kasulik ravimeetod patsientide jaoks, kellel esineb põletik ainult ühes või mõnes liigeses,” ütles üks teadlastest Joerg Ermann (MD), BWH reumatoloogia, immunoloogia ja allergia osakonna reumatoloog. “Lisaks sellele, kui patsient saab juba süsteemset ravi, kuid tal esineb haigushoog üksnes piiratud arvus liigestes, saaksime me ravida konkreetselt neid liigeseid selle asemel, et proovida teist süsteemset meetodit või ravimit. See võimalus parandaks oluliselt meie suutlikkust artriidihooge kliinikus edukalt kontrolli all hoida.”

Teadlased jätkavad hüdrogeeli katsetamist eelkliiniliste mudelitega, et seda täiendavalt kontrollida, ning nende eesmärk on jõuda kliiniliste uuringuteni inimestega. Tehnoloogia on litsentseerinud firma Alivio Therapeutics, mis töötab välja ravimeetodeid põletikuliste seisundite ravimiseks sihipärase haiguse immunomodulatsiooni abil.

tõlkis Kalle Klein