Jaan Sütt: Joome riigi rikkaks?

Poliitiline toiduahel toimib tema sõnul vääramatult ja alkoholitootjate poolt kinni makstud poliitikud täidavad oma ülesandeid. "Täna seisan koos kümnekonna alkoholitootjaga riigikogu rahanduskomisjoni ees. Minu häälest üksi jääb väheks," kirjutab Sütt.

Ta meenutab, et kolm aastat tagasi saavutasid arstid üheskoos midagi olulist – töölepingu seaduse muudatuste peatamise, mis oleks oluliselt halvendanud nende töötingimusi. "Täna pöördun Teie poole, sest valitsus on sõlminud poliitilise kokkuleppe alkoholiaktsiisi langetamiseks, et peatada piirikaubandus.

Meditsiinitöötajatena me teame, kui palju lisatööd alkohol meile annab. Eelmisel aastal kulus 50 miljonit eurot haigekassa raha alkoholist põhjustatud haiguste ja vigastuste ravimiseks. Plaanitav 25protsendiline aktsiiside langetamine suurendab seda kulu veelgi. Hinnanguliselt lisanduvad 150 surmajuhtumit.

Eduka alkoholipoliitika aluseks on seisukoht, et seoses elatustaseme kasvuga ei tohi alkoholi kättesaadavus paraneda. Selleks tuleb samas tempos tõsta ka alkoholi hinda. 2017. aasta aktsiisitõusu on tänaseks sisuliselt nullinud elujärje pidev paranemine. Mingit vajadust aktsiisi langetada enam ei ole.

Kõige jaburam on see, et valitsus tunnistab ise ka, et selle otsusega tulud riigikassasse ilmselt hoopis vähenevad! Teiste riikide kogemus alkoholiaktsiisi langetamisega on näidanud, et ka piirikaubandus ei kao. Eesti plaanist innustatuna plaanib Läti oma aktsiise langetada, seega piirikaubandus Eesti ja Läti vahel jääb. Aktsiisitulude kasvuks on ainult üks võimalus – rahvas peab hakkama rohkem jooma."