Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Apteekide Ühendus leiab, et seaduseelnõus on videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamisele seatud liiga palju piiranguid, mistõttu kaob ära uuenduse soovitud positiivne mõju sektorile.
Eesti Apteekide Ühendue juhatuse liige Timo Danilov.
Foto: Julia-Maria Linna, Äripäev
Juulis kooskõlastusringile saadetud Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette, et videokõne vahendusel võib apteegiteenust proviisori või farmatseudi kohal viibimiseta apteegis pakkuda haruapteegis, mis asub asustusüksuses, mis ei ole linn ning kus ei ole teist apteegiteenuse osutajat.
Eesti Apteekrite Liit on seisukohal, et plaanitavate ravimiseaduse muudatustega, mis lubavad videokõne vahendusel ka proviisori või farmatseudi kohal viibimiseta apteegiteenust osutada, luuakse apteegivaldkonda probleeme juurde.
Eesti Haiglaapteekrite Seltsi juhatuse esimehe Marko Urbala hinnangul on haiglaapteekidele müügiloaga ravimite sisseveoõiguse andmine teema, millega võiks tööd jätkata.
Konkurentsiamet kiidab heaks ravimiseaduse muudatuse, mis näeb ette haiglaapteekidele müügiloata ravimite sisseveo õiguse andmise, kuid märgib, et konkurentsiolukorra parandamiseks ravimite hulgimüügiturul võiks haiglaapteekide õigusi veelgi laiendada.
Konkurentsiameti soovitus anda haiglaapteekidele suuremad õigused ravimite sisseveoks, et suurendada konkurentsi ravimite hulgimüügiturul, näitab ameti teadmatust ravimituru toimimise loogikast, kirjutab Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu juhatuse esimees Ahti Kallikorm.