Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Apteekide Ühendus leiab, et seaduseelnõus on videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamisele seatud liiga palju piiranguid, mistõttu kaob ära uuenduse soovitud positiivne mõju sektorile.
Eesti Apteekrite Liit on seisukohal, et plaanitavate ravimiseaduse muudatustega, mis lubavad videokõne vahendusel ka proviisori või farmatseudi kohal viibimiseta apteegiteenust osutada, luuakse apteegivaldkonda probleeme juurde.
Eesti Haiglaapteekrite Seltsi juhatuse esimehe Marko Urbala hinnangul on haiglaapteekidele müügiloaga ravimite sisseveoõiguse andmine teema, millega võiks tööd jätkata.
Konkurentsiamet kiidab heaks ravimiseaduse muudatuse, mis näeb ette haiglaapteekidele müügiloata ravimite sisseveo õiguse andmise, kuid märgib, et konkurentsiolukorra parandamiseks ravimite hulgimüügiturul võiks haiglaapteekide õigusi veelgi laiendada.
Konkurentsiameti soovitus anda haiglaapteekidele suuremad õigused ravimite sisseveoks, et suurendada konkurentsi ravimite hulgimüügiturul, näitab ameti teadmatust ravimituru toimimise loogikast, kirjutab Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu juhatuse esimees Ahti Kallikorm.
Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.