Tänu viimaste aastakümnete läbimurdele on insult muutunud ravitavaks haiguseks, kuid siiski on tähtsal kohal kiire tegutsemine, millest oleneb aju närvirakkude säilimine. Tekkinud ajuinfarkti korral hävib 1,9 miljonit närvirakku minutis.

- Kliinilise meditsiini instituudi kliinilise neuroloogia professor Janika Kõrv.
- Foto: Tartu Ülikool
Eestis haigestub esmakordsesse insulti aastas enam kui 4500 inimest. Tartu linnas on haigestunute arv üle 200 inimese aastas. „Paljudel meist on insuldirisk. Kuigi teatud riskitegureid nagu sugu, vanus ja geneetiline eelsoodumus, ei saa muuta, võib insuldi tekkevõimalust tervisliku elustiiliga palju vähendada. Esmased soovitused on lihtsad: ära suitseta ega tarbi liigselt alkoholi, jälgi kehakaalu ja ole füüsiliselt aktiivne,“ rääkis kliinilise meditsiini instituudi kliinilise neuroloogia professor Janika Kõrv.
Seotud lood
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.