• 05.09.19, 11:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Doktoritöö uuris paanikahäire ja isiksuse seoseid

Ärevushäire ja paanikahäire puhul annab teatud algoritmiga isiksuseomaduste mõõtmine võimaluse valida inimesele sobivaim ravi, selgub doktoritööst.
Paanikahäire avaldumist mõjutavad nii bioloogilised tegurid, eelkõige geneetika, kui ka keskkondlikud ja psühhosotsiaalsed tegurid, sealhulgas isiksuseomadused.
  • Paanikahäire avaldumist mõjutavad nii bioloogilised tegurid, eelkõige geneetika, kui ka keskkondlikud ja psühhosotsiaalsed tegurid, sealhulgas isiksuseomadused.
  • Foto: PantherMedia
Meditsiiniteaduste valdkonna doktorant, psühhiaater Ülle Võhma kirjeldas oma Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudis kaitstud doktoritöös „Paanikahäirega patsientide isikuomaduste ja kliiniliste näitajate seos farmakoloogilise ravivastusega“, et paanikahäire algab tavaliselt kahekümnendate eluaastate keskel. Naistel on leitud kõrgeim haaratus 25–34 ja meestel 30–44 eluaasta vahel. Paanikahäire kahjustab sotsiaalset toimimist, töö ja isikliku eluga toimetulekut ning üldist elukvaliteeti.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.11.25, 10:05
Hilja alustada? Arstid kutsuvad üles teadlikumale pereplaneerimisele
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele