Autor: Meditsiiniuudised • 5. september 2019
Doktoritöö uuris paanikahäire ja isiksuse seoseid
Ärevushäire ja paanikahäire puhul annab teatud algoritmiga isiksuseomaduste mõõtmine võimaluse valida inimesele sobivaim ravi, selgub doktoritööst.
Paanikahäire avaldumist mõjutavad nii bioloogilised tegurid, eelkõige geneetika, kui ka keskkondlikud ja psühhosotsiaalsed tegurid, sealhulgas isiksuseomadused.
Foto: PantherMedia
Meditsiiniteaduste valdkonna doktorant, psühhiaater Ülle Võhma kirjeldas oma Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudis kaitstud doktoritöös „Paanikahäirega patsientide isikuomaduste ja kliiniliste näitajate seos farmakoloogilise ravivastusega“, et paanikahäire algab tavaliselt kahekümnendate eluaastate keskel. Naistel on leitud kõrgeim haaratus 25–34 ja meestel 30–44 eluaasta vahel. Paanikahäire kahjustab sotsiaalset toimimist, töö ja isikliku eluga toimetulekut ning üldist elukvaliteeti.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!