Ärevushäire ja paanikahäire puhul annab teatud algoritmiga isiksuseomaduste mõõtmine võimaluse valida inimesele sobivaim ravi, selgub doktoritööst.
Paanikahäire avaldumist mõjutavad nii bioloogilised tegurid, eelkõige geneetika, kui ka keskkondlikud ja psühhosotsiaalsed tegurid, sealhulgas isiksuseomadused.
  • Paanikahäire avaldumist mõjutavad nii bioloogilised tegurid, eelkõige geneetika, kui ka keskkondlikud ja psühhosotsiaalsed tegurid, sealhulgas isiksuseomadused.
  • Foto: PantherMedia
Meditsiiniteaduste valdkonna doktorant, psühhiaater Ülle Võhma kirjeldas oma Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudis kaitstud doktoritöös „Paanikahäirega patsientide isikuomaduste ja kliiniliste näitajate seos farmakoloogilise ravivastusega“, et paanikahäire algab tavaliselt kahekümnendate eluaastate keskel. Naistel on leitud kõrgeim haaratus 25–34 ja meestel 30–44 eluaasta vahel. Paanikahäire kahjustab sotsiaalset toimimist, töö ja isikliku eluga toimetulekut ning üldist elukvaliteeti.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 09:09
AI-lahendus eemaldab tervishoiust kõige ajamahukama osa tööst
Tänaseks paljude sektorite tööd hõlbustanud AI on jõudnud tervishoidu ning loonud lahenduse, mis aitab arstidel dokumenteerimisele kuluvat aega kordades vähendada. “See pole enam tulevikustsenaarium, vaid reaalselt kasutatav tööriist, mis suudab arstivisiidi põhjal koostada mitte ainult sissekande, vaid ka suure osa vajalikust dokumentatsioonist,” räägib ettevõtte Connected juhatuse liige Kaupo Kuusk.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele