Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
WHO vaktsiinivastasusest: oleme jõudnud kriitilisse punkti
Täna Brüsselis toimuva maailma esimese üleilmse vaktsineerimisteemalise tippkohtumise eesmärk on aidata kaasa vaktsiinennetatavate haiguste leviku peatamiseks ning takistada vaktsiinide kohta eksitava teabe levikut maailmas.
Eesti jaoks kaks kõige suuremat ohtu on ulatuslik mürgistus ja nakkushaiguste epideemia, selgub terviseameti avaldatud tervishoiusündmuste riskianalüüsist.
2019. aasta esimese kuue kuuga on Eestisse reisidelt kaasa toodud 69 erinevat nakkushaigust, sealhulgas süüfilis, düsenteeria, leetrid, läkaköha, kõhutüüfus, Dengue palavik jne.
Selle aasta esimese kvartali jooksul on leetritevastast kaitset uuendanud 1337 täiskasvanut, terve 2018. aasta jooksul revaktsineeris end Eestis kokku 1502 ning 2017. aastal 373 täiskasvanut.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.