Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sotsiaalminister Tanel Kiik märkis eilses riigikogu infotunnis, et on välja pakkunud apteegireformi etapiviisilise läbiviimise ning vastavat ettepanekut arutati koalitsiooni töörühmas.
Apteegireformi jõustumine praegusel kujul võitjaid kaasa ei tooks, mistõttu oleks Eesti Apteekide Ühenduse pakutud kompromiss üks võimalik samm parema lahenduse poole, leiavad Ants Nõmper ja Allar Jõks.
Sotsiaalministeerium, kes vastutab apteegireformi eest, ei ole Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) hinnangul suutnud viie aasta jooksul välja töötada apteegireformi probleemide ja mõjude analüüsi ega tõsiselt võetavaid rakendusmehhanisme, mis reaalselt aitaksid proviisoritel apteeke omandada ja reformi ellu viia.
Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske märgib riigikogu sotsiaalkomisjonile saadetud kirjas, et apteegireformiga seatud eesmärgid on vajalikud rahva tervise kaitseks ning ministeerium on valmis sotsiaalkomisjonile tutvustama võimalusi, kuidas tagada ravimite kättesaadavus reformi peatamata.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.