Uuring: vanemaealiste depressioon vajab suuremat tähelepanu

Üks levinud arusaamu on see, et kui eakal inimesel on tugev ja kindel käepigistus, siis on tal tõenäoliselt ka visa tervis ning teda ootavad ees veel pikad ja viljakad aastad.

Vananemine mõjutab inimese kogu eluteed ning ühiskonnas puudutavad vananemise küsimused pea kõiki valdkondi. Infot vananemise uurimiseks ja tulevikuotsuste langetamiseks oleme aga seni saanud väheseotud kildude kaupa. Olukord on võrreldav majaehitusega, kus krundil tegutseb hulk ehitusbrigaade ja igaühel on kasutada vaid oma nurga joonised.

Ilmunud on rahvusvahelise SHARE paneeluuringu viienda laine tulemusi tutvustav kogumik, mis käsitleb üle 50-aastaste sotsiaalset ja majanduslikku olukorda. Kogumik “Vananemine Euroopas – kaasavama ühiskonna poliitikate toetamine” (Ageing in Europe – Supporting Policies for an Inclusive Society) keskendub materiaalse ja sotsiaalse tõrjutuse kaardistamisele 15 Euroopa riigis.

Euroopa vanemaealiste heaolu ja tervisenäitajad luubi alla võtnud uuringust SHARE koorus välja, et Eesti vanemaealised on oma tervisenäitajate poolest Euroopas viimaste hulgas. Arstiteadlane Kai Saks leiab, et kuna tervisel tugev seos enesehinnanguga, aitaks olukorda parandada seeniorite kõrgem väärtustamine.

Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.