Kadi Heinsalu • 6 detsember 2019 07:56

Milline on Meditsiiniuudiste parim lugu?

Palume teid appi, et valida Meditsiiniuudiste aasta parim lugu. Valida on nelja loo vahel, mille on kirjutanud meie ajakirjanikud Aet Trisberg ja Siret Trull. Lood on allpool lingitavad, valida saab anonüümses keskkonnas. Hääletamine on avatud kuni 13. detsembrini.

Hääletada saab siit - valige lugu, mis Teie meelest on parim. Lugusid saab lugeda, klikates allolevatele pealkirjadele.

Eesti arstid saavad nõu küsida Euroopa tippudelt

Veebruaris, mil artikkel ilmus, oli Euroopa tugivõrgustike töö alles hoogu sisse saamas. Toimusid esimesed haigusjuhtude konsulteerimised ning neis osalesid ka kaks Eesti haiglat, kes läbi tiheda sõela võrgustike täisliikmeiks olid saanud. Kindlasti oli Meditsiiniuudistes ilmunud artikkel üks infoallikas, mis aitas teavet võrgustike olemasolust ja eesmärkidest meedikuteni viia. Sügisesel avatud Euroopa tugivõrgustike uues liitumisvoorus oli Eesti haiglate huvi nende liikmeks saada juba suur.

Meedikute vaimne tervis hääbub töömahu all

Kuigi tundub, et ületöö ja kurnatus on teemad, millest meedikutega seoses palju kõneletakse, ei räägita sugugi alati selle probleemiga kaasas käivast töökiusamisest. Kuigi haiglajuhid kinnitavad, et personali vaimne tervis on neile oluline ja supervisioonivõimalused on loodud, tunnevad töötajad end siiski muredega üksi jäetuna. Seda enam, et sageli on kõrgem juht või tööandja ise see, kes seab ebamõistlikke tingimusi koolitustele või töö- ja puhkeajale.

Kolmandate riikide arstid

Keskustest eemal olevates haiglates valitseb Eestis mitmetel erialadel arstide põud, mida on osaliselt aidanud leevendada kolmandatest riikidest Eestisse tööle tulevad arstid. Alates 2019. sügisest on aga kolmandates riikides hariduse omandanud arstide Eestisse tulek oluliselt keerulisem, kuna kõik arstid peavad olenemata haridusest ja töökogemusest sooritama eestikeelse vastavuseksami, mis nõuab lisaks erialastele teadmistele ka kõrgemat keeleoskuse taset. Arstide liidu hinnangul on karmistunud nõuete taga eelkõige patsiendiohutus. Täiendatud seadusandluse mõju selgub lähiaastatel, ent Ida-Virumaa haiglad on tuleviku suhtes juba praegu murelikud.

Tallinna perearstide kolimine

Meediasse olid jõudnud nurinad paari perearsti kolimisest Nõmmelt Ülemistesse, mis tekitas probleeme patsientidele, kelle jaoks oli oluline, et arst asuks võimalikult kodu lähedal. Teemat uurima asudes selgus aga, et Tallinna perearstimaastikul toimub tavapäratult massiline kolimine ja tööandjavahetus. Nimelt lahkus 2/3 senistest Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse (MUPAK) perearstidest vähem kui aasta jooksul senise tööandja juurest. Enamik neist alustas tööd vastloodud ettevõttes Pealinna Perearstid, mille asutajateks olid MUPAKi endine juht Kristel Amjärv ning üks endine MUPAKi perearst. Juhtum seab kahtluse alla linnale kuuluva perearstiettevõtte vajalikkuse ning viitab asjaolule, et isiklikel sidemetel on võtmetähtsusega roll.

Jaga lugu:
MEDITSIINIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Meditsiiniuudised igal nädalal enda postkasti.

Meditsiiniuudised.ee toetajad:

Kadi Heinsalu
Kadi HeinsaluPeatoimetajaTel: 667 0451
Aet Trisberg
Aet TrisbergAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0455
Violetta Riidas
Violetta RiidasToimetajaTel: 667 0454
Siret Trull
Siret TrullAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0446
Karin Tamm
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Maarja Kõrv
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708