Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Milline on Meditsiiniuudiste parim lugu?
Hääletada saab siit - valige lugu, mis Teie meelest on parim. Lugusid saab lugeda, klikates allolevatele pealkirjadele.
Veebruaris, mil artikkel ilmus, oli Euroopa tugivõrgustike töö alles hoogu sisse saamas. Toimusid esimesed haigusjuhtude konsulteerimised ning neis osalesid ka kaks Eesti haiglat, kes läbi tiheda sõela võrgustike täisliikmeiks olid saanud. Kindlasti oli Meditsiiniuudistes ilmunud artikkel üks infoallikas, mis aitas teavet võrgustike olemasolust ja eesmärkidest meedikuteni viia. Sügisesel avatud Euroopa tugivõrgustike uues liitumisvoorus oli Eesti haiglate huvi nende liikmeks saada juba suur.
Kuigi tundub, et ületöö ja kurnatus on teemad, millest meedikutega seoses palju kõneletakse, ei räägita sugugi alati selle probleemiga kaasas käivast töökiusamisest. Kuigi haiglajuhid kinnitavad, et personali vaimne tervis on neile oluline ja supervisioonivõimalused on loodud, tunnevad töötajad end siiski muredega üksi jäetuna. Seda enam, et sageli on kõrgem juht või tööandja ise see, kes seab ebamõistlikke tingimusi koolitustele või töö- ja puhkeajale.
Keskustest eemal olevates haiglates valitseb Eestis mitmetel erialadel arstide põud, mida on osaliselt aidanud leevendada kolmandatest riikidest Eestisse tööle tulevad arstid. Alates 2019. sügisest on aga kolmandates riikides hariduse omandanud arstide Eestisse tulek oluliselt keerulisem, kuna kõik arstid peavad olenemata haridusest ja töökogemusest sooritama eestikeelse vastavuseksami, mis nõuab lisaks erialastele teadmistele ka kõrgemat keeleoskuse taset. Arstide liidu hinnangul on karmistunud nõuete taga eelkõige patsiendiohutus. Täiendatud seadusandluse mõju selgub lähiaastatel, ent Ida-Virumaa haiglad on tuleviku suhtes juba praegu murelikud.
Meediasse olid jõudnud nurinad paari perearsti kolimisest Nõmmelt Ülemistesse, mis tekitas probleeme patsientidele, kelle jaoks oli oluline, et arst asuks võimalikult kodu lähedal. Teemat uurima asudes selgus aga, et Tallinna perearstimaastikul toimub tavapäratult massiline kolimine ja tööandjavahetus. Nimelt lahkus 2/3 senistest Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse (MUPAK) perearstidest vähem kui aasta jooksul senise tööandja juurest. Enamik neist alustas tööd vastloodud ettevõttes Pealinna Perearstid, mille asutajateks olid MUPAKi endine juht Kristel Amjärv ning üks endine MUPAKi perearst. Juhtum seab kahtluse alla linnale kuuluva perearstiettevõtte vajalikkuse ning viitab asjaolule, et isiklikel sidemetel on võtmetähtsusega roll.
Seotud lood
Eestis on vaimse tervise kriis, kuid ravivõimalusi napib. 8.–9. oktoobril toimub Tallinnas Eesti esimene rahvusvaheline konverents "Psühhedeelikumid: teadus ja teraapia", kus tutvustatakse teaduspõhiseid lahendusi vaimse tervise kriisi leevendamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele