Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Täna lehes: Ravimite puuduse paradoksid
Ravimite tarnehäired on viimase aastaga Eestis eriti teravalt esile kerkinud. Ravimitega seotud osapooled leiavad, et võtme-tähendusega tarneraskuste ennetamisel on infovahetus, ent kõiki probleeme sellega ei lahenda.
Tarnehäirete teemal saab pikemalt lugeda tänase lehe luubiloost.
Arvamused
Tervise Arengu Instituudi personaalmeditsiini projektijuhi Helen Lepa personaalmeditsiini projektist, mille eesmärk on tervelt elatud aastate suurendamine, tuua arsti lauale ning inimesteni lahendused, mille puhul rakenduvad tõendatud tulemuslikud sekkumisviisid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepa ülevaade, mida tänavu on plaanis teha. Tulemas on näiteks üleeuroopalised muutused kliiniliste uuringute korraldamisel.
Fookuses
Kardioloog professor Margus Viigimaa hüpertensiooni ravi alustamisest kombineeritud ravimitega.
PERHi kirurgiakliiniku üldkirurg-vanemarst Tiit Suuroja minimaalinvasiivsest metoodikast kasvajaravis.
ITK endokrinoloog Ulvi Merendi kilpnäärme ala- ja ületalitusest. Kaasaegse ravi abil on võimalik kroonilist haigust kontrolli all hoida.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.