Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vähipatsiendid ootavad enam nõustamist
Katrin Randviir kirjeldas Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud magistritöös „Vähktõvega ambulatoorsete patsientide infovajadus ja informeerimine – küsitlusuurimus Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliinikus“, et vähktõbi koormab ühiskondi terves maailmas, sest see põhjustab pikaajalist või eluaegset töövõimetust ja suremust ning järjest suuremaid ravikulutusi.
Seotud lood
Personaalse meditsiini eesmärgiks on tagada patsiendipõhine vähiravi, tänu millele patsient saab ravimit või ravimite kombinatsiooni, mis mõjutab spetsiifiliselt haige vähirakke vastavalt neis esinevale geenimutatsioonile.
Vaimse tervise õde ja PERHi patsiendinõustaja Merike Värik rääkis, et vähihaige vajab paremini toetatud raviteekonda ja sõeluuringute osalusprotsent tuleks lõpuks kasvama saada.
Eesti vähiregistri andmetel diagnoositi 2017. aastal 8779 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4425 ja naistel 4354.
Varases staadiumis diagnoositud kopsuvähi elulemuse paranemist Eestis võib peamiselt seostada kirurgiliselt ravitud patsientide osakaalu tõusuga.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele