Ta rõhutas, et abivajajani jõudmata jäädud ei ole ning seda ei juhtu ka tulevikus.
„See on võimalus, mitte kohustus, mille otsustab iga kiirabiasutus ise,“ ütles Vaiknemets.
Viirushaigused tõstavad koormust igal aastal
Vaiknemets ütles, et kiirabi hõivatuse suurenemist tuleb ette iga-aastaselt viirusnakkuste perioodil, kui haigustunnustega inimeste pöördumiste arv tõuseb.
Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna peaspetsialist Kalev Pahla rõhutas, et kõnealune võimalus ei tähenda, et kergete viirussümptomitega inimesed peaksid kutsuma kiirabi või helistama nõu saamiseks häirekeskusesse. Sellisteks juhtudeks on ööpäeva ringi avatud perearsti nõuandetelefon kuhu saab helistada numbril 1220.
„Rasked sümptomid, mille puhul kutsuda kiirabi, on sellised, mille leevendamisega inimene ise toime ei tule,“ ütles Pahla. Ta lisas, et kiirabi peaks kutsuma inimene, kellel esinevad samaaegselt kõrge palavik üle 38,5 kraadi ning tugevad hingamisraskused või õhupuudus.
Koroonaviirusega seotud üldküsimustele vastab ööpäevaringselt tasuta infotelefon 1247.
Haigussümptomite, nagu palavik, köha ja nohu, avaldumisel tuleb helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220, kus antakse käitumisjuhised.