Koroonakriisi kõige mustemale stsenaariumile tervishoiusüsteem vastu ei pea

Mitte voodikohtade nappus, vaid arstide puudus ning viiruse võimalik levik arstide, õdede ja hooldajate seas on ohuks Eesti tervishoiusüsteemile koroonapuhangu ajal.

Mustema stsenaariumi korral võib puudu tulla meedikutest.

Foto: Aivar Kullamaa/PERH

„Kui Saaremaa haigestumise määr laieneks kogu Eestile, siis selle koormusega ei suudaks meie tervishoiusüsteem rahuldavalt toime tulla,” ütles terviseameti peadirektor Merike Jürilo Eesti Päevalehele.

Hetk hiljem täiendas Jürilo oma hinnangut veel karmimate sõnadega: „Kui realiseerub kõige mustem stsenaarium, ei ole meie tervishoiuressurss, sealhulgas tervishoiutöötajate ressurss piisav.”

Ravivoodi mõõtmine ei käi sentimeetrites. Haigla peab arvesse võtma ka töötajaid: mitme patsiendiga peaksid arst, õde või hooldustöötaja üheaegselt tegelema? „Teiste riikide kogemus on näidanud, et kriisiolukorras hakkab patsientide hulk meditsiinitöötaja kohta kasvama, mis suurendab raviga seotud riske,” põhjendab Jürilo lage, mis ravimisele ette tuleb.

Eesti arstide liidu tegevjuht Katrin Rehemaa tõdeb niisamuti, et kui tavaolukorraski on tohtritest pigem puudus, siis praegu on lisatööjõudu leida keeruline. „Kindlasti püüavad arstid kolleege aidata nii palju kui võimalik. Enamik arste peaks tavapalatis koroonapatsientidega hakkama saama, kuid neid intensiivraviarstideks ümber õpetada ei ole lühikese ajaga reaalne,” ütleb ta.

Täismahus lugu loe Eesti Päevalehest.