Ööpäev tõi neli uut koroonasurma

Ööpäevaga lisandud 45 positiivset koroonaproovi, neli inimest suri.

Foto: Shutterstock

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1513 COVID-19 viiruse testi, millest 3% ehk 45 proovi osutusid positiivseks. Kokku on Eestis tänaseks tehtud 32 263 testi, nendest 1373 ehk 4,3% on osutunud positiivseks.

14. aprilli hommikuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 146 inimest, kellest 11 on juhitaval hingamisel. Haiglatest on väljakirjutatud 115 inimest.

Viimase ööpäeva jooksul suri Eestis COVID-19 tõttu Saaremaal Südamehooldekodus 84aastane naine, Lääne-Tallinna Keskhaiglas ravil olnud 90aastane mees, Kuressaare Haiglas ravil olnud 90aastane mees ja Pärnu Haiglas ravil olnud 73aastane naine. Kokku on Eestis koroonaviiruse tõttu surnud 31 inimest.

Kõige rohkem positiivseid teste laekus rahvastikuregistri andmete järgi Harjumaal (19) ja Pärnumaal (11) Saaremaal (6), Ida-Virumaal (3) ja Tartumaal (2). Raplamaal, Põlvamaal, Viljandimaal ja Võrumaal lisandus igas üks nakatunu. Tänase seisuga on enim nakatunuid jätkuvalt vanusegrupis 55-59 (11%), järgnevad 45-49 ja 50-54 kumbki 10%. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart.

Kuressare haigla võimekus kasvas

Eilsest sai Kuressaare Haigla ka COVID-19 diagnoosimise võimaluse. Nüüd saab Kuressaare haigla saabuvate patsientide COVID-19 testi vastuse nelja tunniga varasema 36-48 tunni asemel. Kuressaare Haigla labori personal sai Põhja-Eesti Regionaalhaigla kolleegidelt koolituse ja laboril on vajalikud tarvikud testimiseks.

Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekande-asutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld. COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks peatati plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku.

Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates igat üksikut juhtu. Lõpuni peab viima plaanilised tegevused, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise.