Migreen võib elukaare jooksul muutuda

Migreenihood ja -aurad võiva elukaare jooksul muutuda, alates ühtemoodi ja muutudes aastate jooksul raskemaks või kergemaks. Täpsemalt neuroloog Katrin Põllu vahendusel.

Neuroloog Katrin Põld

Foto: Confido

Pealkirja all "Migreen - kas ainult naiste peavalu?" esineb Katrin Põld ka 20. mail kl 16 algusega tasuta veebiseminaril. Teine seminari osa on erektsioonihäiretest, lektor meestearst Kristjan Pomm, kelle intervjuud saab lugeda siit. Veebiseminar toimub Meditsiiniuudiste ja Berlin-Chemie Menarini koostöös.

Mis haigus on migreen ja miks seda peetakse ühiskonna jaoks üheks kõige kallimaks neuroloogiliseks haiguseks?

Migreen on väga sage esmase e primaarse peavalu vorm (sellest sagedasem on vaid pingepeavalu). Tegelikkuses on migreen palju enamat kui peavalu, sest see võib mõjutada nägemis- , mõtlemis- ja liikumisvõimet ning emotsionaalset sfääri. Olles valdavalt nooremate, st tööealiste inimeste probleem, põhjustab migreen elukvaliteedi langust ning tööproduktiivsuse kaotust (nii töölt puudutud kui madala efektiivsusega, n-ö läbi valu, töö tegemise arvelt). Sageli tõmbuvad migreeni all kannatajad ka ühiskondlikust elust tagasi, nii sagedaste hoogude tõttu kui nende hirmus. Hirm mireenihoo ees võib olla sama invaliidistav kui hoog ise.

Loe lisaks

Üle viiekümnesed kogevad tihti probleeme erektsiooniga

Kui ettearvamatu on migreen ja kui palju on võimalik seda n-ö päitsetesse panna?

Välja kujunenud migreenil on oma kindlad mustrid ning need on igal migreenihaigel erinevad. Tavaliselt teavad migreeni all kannatajad oma hoogusid vallandavaid tegureid (stress, magamatus, sigaretisuits jms) ning püüavad neid vältida. Ka migreenihood ise võivad kulgeda üsna stereotüüpselt e ühetaoliselt ja nendega toimetulekuks on lisaks ravimitele igaühel oma nipid, alates külmast dušist lõpetades meditatsiooni ja massaažiga. See on aga müüt, et migreen elu jooksul ei muutu. Nii migreenihood kui -aurad võivad omandada elu jooksul teistsuguse iseloomu ja kulu kui haiguse alguses. Naistel mõjutavad migreeni kulgu elu jooksul kõige rohkem puberteedi, fertiilse ea ja menopausiga kaasnevad hormonaalsed muutused.

Mida uuemat on teada migreeni geneetilisest ja pärilikust taustast? Kas see pärandub võrdselt mees- ja naisliini pidi või on siin erinevusi?

Migreeni tegelikud põhjused ongi geneetilised. Reageerida teatud tüüpi väliskeskkonna ärritajatele migreenitüüpi peavaluga on kindlalt geneetilise eelsoodumusega tunnus. Migreeni riskigeenid määravad ära nii migreeni tüübi kui ka teatud juhul närvisüsteemi üldise tundlikkuse ärritajatele, nt migreeniga haigetel esineb sageli soodumust merehaiguseks."Geneetilised tegurid" aga ei ole alati seesama, mis "perekondlikud tegurid". Migreenil on tendents päranduda naisliini pidi, kuid ka siis ei avaldu see igas põlvkonnas sama intensiivsusega.

Ehkki rohkem põevad migreeni naised, siis on haigete seas ka mehi. Mida võiks öelda meestest põdejate kohta, kas joonistub välja mingi muster, seosed?

Oma praktika põhjal on mul kujunenud arusaam, et meeste hulgas on sama osakaal auraga ja aurata migreeni all kannatajaid kui naiste hulgas. Küll aga mõjutavad mehi vähem hormonaalsetest teguritest provotseeritud migreenihood. Meeste elukvaliteet võib aga migreeni tõttu samamoodi kannatada, sest migreeni kliiniline pilt meestel ja naistel ei erine. Meestel tõepoolest esinebki migreeni vähem, kuid üks oletatav põhjus, miks meestel püstitatakse migreenidiagnoosi harva, on meespatsientide üldine tendents kaevata vähem peavaluprobleeme kui õrnema soo esindajad. Tõenäoliselt jõuavad seetõttu arstide vaatevälja vaid raskema kuluga migreeniga meeshaiged. Meeste ja naiste migreeni ravi ega ennetuse põhimõtted ei erine oluliselt, välja spetsiifiliste migreenivormide (nt menstruaalmigreeni) käsitlus.

Kuidas mõjutab migreeni suitsetamine ja alkoholiga liialdamine, narkomaania?

Elviisi tegurid, nagu suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, rahustite ja uinutitega, aga ka stimulantidega liialdamine, provotseerivad kindlasti migreenihooge inimestel, kellel on migreeni eelsoodumus. Samuti soodustavad need tegurid migreeni krooniliseks muutumist, hoides peavalu ja kahjulike ainete liigtarbimise nõiaringi alal.

Kuidas migreeniravi on aja jooksul muutunud?

Migreeniravi süsteemne käsitlus on suhteliselt uus meie arstiteaduses. Varasemalt ei peetud migreeni kuigi oluliseks neuroloogiliseks haiguseks ning seetõttu pälvis see harva arstide tähelepanu. Sedamööda, kuidas arstiteadus on jõudnud selgusele migreeni tekkepõhjuste ja mehhanismide osas, on täiustunud ka arusaamad selle ennetusest ja ravist ning haigeid on julgustatud otsima abi. Hästi on praeguseks teada seosed migreeni ja unetsükli vahel ning pole peaaegu ühtki migreeni all kannatajat, kes ei võiks saada ka unealast nõustamist. Vajadusel kasutatavate peavaluravimite kõrvale on kerkinud terve rida ohutuid ja tõhusaid migreeni ennetusmeetmeid.

Tänapäeval hinnatakse väga kõrgelt bioloogilist ravi. Kas ka migreeni vastu on selline ravi olemas?

Migreeni bioloogiline ravi on kõige kaasaegsem, kuid paraku ka kallim migreeniravi liik. Migreeni bioloogilise ravi näol on tegemist süsteravimiga, mis on registreeritud ka Eestis. Selle toime on oma olemuselt ennetav ehk profülaktiline - regulaarse nahaaluse süstina manustamisel aitab see vähendada migreenihoogude sagedust ja intensiivsust. Vahetult migreenihoo ajal manustades see valu ega muid sümptomeid ei leevenda.