Autor: Siret Trull • 4. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõige suurem levimuse määr on vanuses 20–40 eluaastat, samas olulist soolist erinevust üldiselt ei täheldata. On laialt levinud seisukoht, et tegemist on valdavalt healoomulise kliinlise olukorraga, mis inimeste elukvaliteeti eriti ei mõjuta. Kuid kas viimane seisukoht vastab täielikult tõele või mitte?

Et defineerida PPVd, on kasutatud selliseid mõisteid nagu pingepeavalu, lihas shy;kont shy;raktsioonipeavalu, psüh shy;ho shy;müogeenne peavalu, stressipeavalu, tavaline peavalu, essentsiaalne peavalu, idio shy;paati shy;line peavalu ning koguni psühhogeenne peavalu. Juba analüüsides neid ajaloolisi mõisteid, saab osaliselt aimu selle peavalutüübi iseloomust.