Eriolukorra lõppemine kaotab ajutised lahendused

Eriolukorra ajal otsustas riik keerulisel ajal toetada haiguslehele jäänud inimesi ning haigekassa maksab eriolukorra ajal avatud haiguslehtede puhul ka kolme esimest haiguspäeva. Kolme päeva hüvitamine kehtib haiguslehtede puhul, mis avati alates 13. märtsist ja hüvitise saamiseks peaks arst haiguslehe avama hiljemalt 17. mail. Nende haiguspäevade maksmiseks eraldas riiki haigekassale lisaraha seitse miljonit eurot. Eriolukorra lõppedes taastus varasem olukord, ehk esimese kolme haigestumise päeva eest haigekassa ei tasu.

Eriolukorra ajal peatusid suures osas ka eriarstide plaanilised vastuvõtud ning kümned tuhanded saatekirjad on aegunud või peatselt aegumas. Sellest tulenevalt pikendas TEHIK automaatselt tervise infosüsteemis nende saatekirjade kehtivust poole aasta võrra.

Peamised erialad, millel saatekirjad pikenevad, on väljastatud endokrinoloogia, neuroloogia, kardioloogia, ortopeedia ja kurgu-nina-kõrvaarsti erialal. Muudatus puudutab rohkem kui 20 000 saatekirja.

Kuna haigekassal puudub jätkuvalt tuhandete inimeste arvelduskonto andmed, palub haigekassa haigushüvitist ootavatel inimestel üle kontrollida oma arvelduskonto andmed riigiportaalis eesti.ee jaotuses „Minu arvelduskonto ja andmed haigekassas“.

Lõppenud ka kõik eriolukorra ajal kehtestatud piirangud ravimite väljakirjutamisele ja müügile, teatas ravimiamet.

8. mail tühistas sotsiaalminister Tanel Kiik piirangud nii retseptiravimite väljakirjutamisele ja apteegist väljastamisele kui ka käsimüügiravimite väljastamisele.

Tänasest on kehtetu ka paratsetamooli 30 tableti väljastamise piirang. Osad ravimite piiriülese liikumisega seotud piirangud jäävad veel kuni ravimite tarnekindluse paranemiseni kehtima.

Nii apteekides kui ka teistes avalikes asutustes tuleb endiselt järgida teiste klientide ja töötajatega vahe hoidmise reegleid ning vajadusel kasutada isikukaitsevahendeid.