Kuula artiklit

Autor: Meditsiiniuudised • 21. mai 2020

Kuula artiklit

Uroloog Katrin Huik viib 4. juuni pärastlõunal läbi arstidele mõeldud veebiseminari üliaktiivse põie sündroomist. Meditsiiniuudised esitas lektorile paar täpsustavat küsimust. Veebiseminar on arstidele tasuta ja sinna saab registreerida siit.

Kas üliaktiivse põie korral on tegemist haiguse või sündroomiga?

Tegemist on sündroomiga, mitte haigusega. Seda sündroomi iseloomustab erinevate sümptomite kompleks.

Kui sage see nähtus on ja mis eriala arstide kaudu patsiendid diagnoosini peamiselt jõuavad?

Sagedus erinevate uuringute andmetel on meestel 7-12%, naistel 9-43%. Sagedus kasvab vanemaealiste grupis. Diagnoosida võivad nii perearstid, uroloogid, günekoloogid, neuroloogid.

Kes on keskmine selle vaevuse põdeja ja millal/miks/kuidas vaevus välja kujuneb?

Keskmine põdeja on vanemaealine, sagedamini elustiilist tingitud ainevahetushäirete ja kaasuvhaigustega mees või naine. Naistel süvenevad kaebused menopausi ajal, meestel seoses eesnäärme hüperplaasiaga.

On see ootamatu alguse, kiire kuluga ja möödumisega vaevus või pigem krooniline?

Protsess on pigem krooniline, aeglaselt süveneva alguse ja püsiva iseloomuga, mis vajab individuaalset käsitlust ja pikaajalist leevendavat ravi.

Mis on üliaktiivse põie peamised kriteeriumid?

Üliaktiivse põie peamised kriteeriumid on:

- urineerimispakitsus

- sage urineerimine, üle 8 korra ööpäevas

- tunginkontinents (ei pruugi alati olla)

- noktuuria (öine urineerimine)

Kas näiteks kord öö jooksul tualetis käimine on ka kriteerium?

Koos muude sümptomitega võib öine tualetis käimine olla samuti kriteerium, kui on välistatud alimentaarne põhjus (näiteks liigne õhtune vedelikutarbimine ja söömine).

Mis tegurid mõjutavad põie üliaktiivsust, mis roll on elustiilil: toitumine, kohv, tee, alkohol, suitsetamine, ülekaal jne?

Põie üliaktiivsust põhjustavad väga erinevad tegurid: vanus, kaasuvad haigused. Suur roll on kindlasti elustiilil - toitumisel, kohvi ja alkoholi tarvitamisel, suitsetamisel. Samuti on ülekaal üks riskitegureid.

Millised on kaasaegsed ravimeetodid ja mis mõju on elustiili muutustel?

Alustada tuleb igal juhul elustiili korrigeerimisest. Kaasaegne ravi on jagatud põhimõtteliselt nelja etappi:

- esmase rea ravi (mitteinvasiivne): käitumuslik; põietreening; vaagnapõhja lihaste treening,

- teise rea ravi (mitteinvasiivne): medikamentoosne ravi,

- kolmanda rea ravi (minimaalinvasiivne): botulinum A toksiin; sakraalne neuromodulatsioon; tibiaalnärvi stimulatsioon,

- neljanda rea ravi (invasiivne): põie augmentatsioon; põie eemaldamine.

Kuula artiklit

Üliaktiivne põis: sündroom, millest kujuneb krooniline häda