Eestlased uurivad, kuidas mõjutab koroonaviirus sünnituse kulgu
Neli Eesti haiglat koguvad kuni käesoleva aasta lõpuni andmeid, mis võimaldavad kirjeldada SARS-CoV-2 positiivsete sünnitajate kohorti, nende sünnitusviisi valikut ja sünnituse kulgu.
Lisaks kogutakse andmeid vastsündinute adapteerumise ja 14 päeva jooksul haigestumiste kohta. Uuringus osalevad neli haiglat: Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla, Idu-Viru Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum.
Esimesed rasedatega tehtud uuringud viitavad ettevaatlikule optimismile – koroonaviirusesse nakatunud rasedatel ei ole täheldatud oluliselt suuremat riski haiguse ägedateks vormideks. Samas on siiani veel vähe andmeid, et kindlaid järeldusi teha.
Ümberkorraldused haiglate töös puudutavad ka sünnitajaid: suuremad Eesti haiglad on keelanud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks tugiisikute sünnituse juures viibimise, maakondades on veel erandeid. Ärevusse ja raseduskriisi sattunud peredele hakkab SA Väärtustades Elu pakkuma tänasest tasuta nõustamist.
On hulk komplikatsioone, mis mõjutavad raseduse kulgu, loote arengut ja lapseootel naise tervist. Probleemid võivad peituda nii ema kui ka isa vanuses ja nende geneetilises pärandis, loote enda geneetikas või platsentas.
Liis Toome, kes on Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonna juhataja, arutles 29. novembril lastehaigla juubelikonverentsil teemal: "Põhja-Eesti naiste- ja lastekliinik: kas ulmeline või reaalne tulevik?"