Autor: Meditsiiniuudised • 1. september 2020

SCORE mudel on endiselt esikohal

Ehkki on tulnud ka uusi mudeleid, lähtuvad Euroopa kardioloogide ravijuhised kardiovaskulaarse riski hindamisel ikka SCORE mudelist, mis on nii universaalne kui ka kohandamisvalmis.

Vererõhu mõõtmine.
Autor: Shutterstock

Palusime Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloogilt Urmo Kiitamilt vastuseid kardioloogiliste haiguste ennetamise küsimustele, milles väga tähtsal kohal on ka riskihindamise skoorid.

Kardioloogiliste haiguse ennetamise teemat käsitleb doktor Kiitam ka 24. septembril Kardioloogia tulipunkt 2020 konverentsil.

Aastaid on soovitatud SVH riskide väljaarvutamiseks SCORE mudelit. Milliseid uusi mudeleid on selle kõrvale tekkinud?

Euroopa Kardioloogide Seltsi (ESC) ravijuhised lähtuvad jätkuvalt SCORE mudelil põhinevast kardiovaskulaarse riski hinnangust. SCORE eelisteks on mugav kasutatavus, suur valim ning võimalus mudelit kohandada vastavalt populatsiooni üldisele riskitasemele.

Uuema süsteemi näitena võib tuua väga suurel valimil põhineva QRISK 3 mudeli, mis on Ühendkuningriigis arendatud põhjalik riskikalkulaator. Erinevate riskikalkulaatorite valimisel tulebki arvestada valimit, mille alusel see on välja töötatud, kasutusmugavust ning saadavat informatsiooni – näiteks SCORE riskitase sobitub hästi ESC ravijuhiste süsteemse käsitlusega.

Teatavasti moodustub riskiskoor mitme teguri koondina. Kas on midagi, mille osas on eesmärkides tehtud viimastel aastatel kardinaalseid muutuseid ja miks? Vererõhu piirmäära allatoomine USAs on kõigile teada, kuid kas on veel midagi, mis esmapilgul võib tunduda isegi üllatav?

Ei ütleks, et päris kardinaalseid muutuseid oleks toimunud, erinevate piirväärtuste korrektsioonid on pigem ravikäsitluse evolutsioon. Düslipideemia osas on 2019. aasta juhises samuti piirväärtuseid langetatud, kus näiteks väga kõrge kardiovaskulaarse riskiga patsientidel on LDL-kolesterooli eesmärkväärtus varasema <1,8 mmol/L asemel <1,4 mmol/L. Erinevate eesmärkväärtuste osas arvestavad ESC juhised muidugi ka patsiendi vanuse ja kaasuvate haigustega, seega tuleb alati tähelepanelik olla, milliseid patsiente millisel eesmärgil ravitakse.

Kardioloog Urmo Kiitam
Autor: Erakogu

Kui tähtis on liikumise ja sportimise osa ennetuses ja kas selles osas on soovituste osas muudatusi? Eestiski on tihti uudiseid ülepingutuse (tervise)spordisurmadest.

Regulaarne jõukohane füüsiline aktiivsus on jätkuvalt nii kardiovaskulaarse preventsiooni kui ka kardioloogilise taastusravi üks alustalasid. Uudisena on sellel aastal esmakordselt ilmunud ESC spordikardioloogia ja kardioloogiliste patsientide füüsilise koormuse juhis, mis käsitleb antud teemat väga põhjalikult. Spordiaegne äkksurm on epidemioloogiliselt õnneks ikkagi harv juhus, kuid tulenevalt oma traagilisest loomusest ületab sageli uudisekünnise.

Millised on muudatused juba toimunud infarkti või insuldi kordumise ennetuses?

Juba toimunud insuldi või infarkti järgselt ehk sekundaarses preventsiooni on jätkuvalt oluline kõikide mõjutatavate kardiovaskulaarsete riskifaktorite kontrolli alla saamine või võimalusel kõrvaldamine (nt suitsetamise lõpetamine!), esmatähtis on ka korrektse pikaajalise antitrombootilise ravi määramine vastavalt patsiendi seisundile ning kaasuvatele haigustele. Uuendatud on ka pikendatud kestvusega (üle aasta) kaksikantiagreantravi ning seonduvalt ka madalas annuses rivaroksabaani näidustusi kroonilise stabiilse isheemiatõvega patsientidel.

Millise hinnangu annate praegu Eestis soodustuste saanud ravimiarsenalile kardioloogiliste haiguste ravijana?

Mina hindaks olukorda heaks – kaasaegsed ravimid on praegu saadaval ning enamikel juhtudel ka patsiendi jaoks kättesaadava hinnaga. Uuemate ja kallimate ravimite puhul on teemaks muidugi üsna põhjalikud ning kohati muutuvad soodustingimused, millega kursis olemine nõuab omajagu tähelepanu.

Kas on mõni ravim, mis on jäänud kripeldama, kuna Eestis pole seda saada?

Põhimõtteliselt on igapäevaselt vajalikud ravimid olemas, kuid reaalset kasutamist võib piirata soodustuse puudumine – näiteks PCSK-9 inhibiitorid on hetkel kättesaavad suhteliselt piiratud patsientide grupile, kuigi kehtivad ravijuhised võimaldaksid oluliselt laialdasemat kasutamist.

Konverents kardioloogia uudistest

Koostöös Eesti Kardioloogide Seltsiga tänavu teist aastat toimuva kardioloogia tulipunkti konverentsi I sessioonis käsitletakse Euroopa Kardioloogide Seltsi (www.escardio.org) 2020. aasta ravijuhiseid. II sessioon on pühendatud spordikardioloogiale ja südamehaiguste preventsioonile. Viimases sessioonis räägitakse uutest suundadest kardioloogias keskendudes onkokardioloogiale ja geneetilistele mõjudele. Sündmus toimub Swissôtel Tallinn konverentsikeskuses, aga on koroonaohu tõttu varustatud ka kvaliteetse veebiülekandega.

Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708