Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste uuring näitas, et insuldi üleelamine muudab inimese tervisekäitumist mõningal määral paremuse poole, ent siiski on väga suur hulk neid, kes ei muuda oma elus tegureid, mis esmase insuldini viia võisid. Näiteks ei loobuta suitsetamisest ega leita teed füüsiliselt aktiivse eluviisi juurde.
Insuldil on mitu mõjutatavat riskitegurit, sealhulgas käitumuslikud riskitegurid nagu suitsetamine, ülekaal ja vähene kehaline aktiivsus. „Mure on see, et insuldikogemusega patsiendid ei pööra oma tervisekäitumisele tihti piisavalt tähelepanu. Noorte insuldipatsientide tervisekäitumise muutmine on aga oluline. „Nad vajavad edukate muutuste tegemiseks ka arsti tuge, ja mitte ainult vahetult pärast insulti, vaid ka edaspidi,“ tõdes uuringu üks autor, Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini nooremteadur Minni Saapar.
Seotud lood
Eile pidas kliinilise neuroloogia professor Janika Kõrv ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Insult eile, täna ja homme“. Professor andis ülevaate, kui sage haigus on insult, kas sellest on võimalik paraneda ja miks ka noored insulti haigestuvad.
Täna, ülemaailmsel insuldipäeval, avatakse uuendatud insuldipatsientidele ja lähedastele suunatud veebileht www.insult.ee.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.