Tartu Ülikooli teadlased analüüsisid 2020. aasta kaheksa kuu andmeid pea 32 000 inimese kohta, kelle hulgas olid nii positiivse koroonaproovi andjaid kui ka need, kes ei olnud sel ajal koroonaviirusega nakatunud. Analüüsi esmased tulemused näitasid, et koroonapatsient sattus haiglasse peamiselt kopsupõletiku või ägeda bronhiidi tõttu.
Professor Anneli Uusküla.
  • Professor Anneli Uusküla.
  • Foto: Aavo Kaine
Need, kel koroonat ei olnud, läksid haiglasse enamasti sünnitusabi ja meditsiinilisi kordusprotseduure saama.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.07.26, 10:08
Lastegastroenteroloogide soovitused: kuidas leevendada lapse kõhulahtisust
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele