Enesetapud moodustavad neljandiku vägivaldsetest surmadest

Kui üldiselt näitab statistika, et vägivaldsete surmade arv väheneb, siis enesetappude arv ei ole vähenenud samas tempos. Enesetapud moodustavad kõigi soo- ja vanuserühmade peale kokku koguni neljandiku vägivaldsetest surmadest.

Autor: Shutterstock

Levinud on arvamus, et noored surevad ennekõike riskikäitumise tõttu: kihutamise tulemusena autoavariides, purjus olekus ujudes, uimasteid tarvitades ja kaklustes. Statistikast tulevad aga veelgi suurema murekohana esile enesetapud – neid on jätkuvalt liiga palju nii noorte kui ka vanemaealiste seas. Tegemist on probleemiga, mis vajab jõulist sekkumist ja riigi poolt juhitud ennetustegevust, kirjutab statistikaameti blogis analüütik Koit Meres.

Sisu on kättesaadav ainult tellijale.

Lugemiseks logi sisse või vormista tellimus

EraisikEttevõte

Olen tingimustega nõus

Kaardimaksega

Mobiilimaksega

Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.

Jaga lugu

Liitu Meditsiiniuudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.

Mu.ee toetajad:

Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451[email protected]

Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454[email protected]

Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446[email protected]

Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455[email protected]

Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862[email protected]

Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230[email protected]

Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708[email protected]