Koroonauuringud tõid täiendavat tööd ja teadusesse lisaraha
Mullu eetikakomiteedele esitatud taotlustes andsid tooni COVID-19 seotud teadusprojektid. Riik suunas koroonakriisiga seotud teadus- ja arendustegevusse 2020. aastal üle 10 miljoni euro.
Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee liikmetel olid mullu kevadel tihedad tööpäevad: koroonaviirus tõi neile erakorralist tööd, sest esitatud COVID-19 seotud teadusprojektid olid aegkriitilised, mistõttu ei olnud neid võimalik menetleda plaanilises korras. „Taotlusi menetlesime koosolekute väliselt ja väga lühikese aja jooksul,“ meenutas komitee esimees Aime Keis. „Näiteks 16. märtsist 7. maini menetlesime jooksvalt 16 esmast taotlust ja 5 jätkutaotlust.“
Seotud lood
Teadlased soovivad saada ülevaadet Eesti elanike vaimse tervise olukorrast ning uurida, kuidas ja kelle vaimset tervist koroonakriis Eestis enim mõjutas.
SARS-CoV-2 viirusega seonduvate probleemide lahendamiseks käivitub 13 teadusprojekti, mille rahastamise ettepaneku tegi Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu sel nädalal. Projektidele eraldatakse kokku 2,14 miljonit eurot.
Eestlased asuvad uurima mikroorganismidest ja merebiomassidest pärinevaid sahhariide, et leida preparaate, mis aitaksid koroonaviiruse levikut piirata.
Korralik siseruumide ventileerimine annab COVID-19 ennetamisel paremaid tulemusi kui kätepesu ja kahemeetrine distants, ütlevad teadlased.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele