Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Koroonauuringud tõid täiendavat tööd ja teadusesse lisaraha
Mullu eetikakomiteedele esitatud taotlustes andsid tooni COVID-19 seotud teadusprojektid. Riik suunas koroonakriisiga seotud teadus- ja arendustegevusse 2020. aastal üle 10 miljoni euro.
Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee esimees Aime Keis.
Foto: erakogu
Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee liikmetel olid mullu kevadel tihedad tööpäevad: koroonaviirus tõi neile erakorralist tööd, sest esitatud COVID-19 seotud teadusprojektid olid aegkriitilised, mistõttu ei olnud neid võimalik menetleda plaanilises korras. „Taotlusi menetlesime koosolekute väliselt ja väga lühikese aja jooksul,“ meenutas komitee esimees Aime Keis. „Näiteks 16. märtsist 7. maini menetlesime jooksvalt 16 esmast taotlust ja 5 jätkutaotlust.“
Teadlased soovivad saada ülevaadet Eesti elanike vaimse tervise olukorrast ning uurida, kuidas ja kelle vaimset tervist koroonakriis Eestis enim mõjutas.
SARS-CoV-2 viirusega seonduvate probleemide lahendamiseks käivitub 13 teadusprojekti, mille rahastamise ettepaneku tegi Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu sel nädalal. Projektidele eraldatakse kokku 2,14 miljonit eurot.
Eestlased asuvad uurima mikroorganismidest ja merebiomassidest pärinevaid sahhariide, et leida preparaate, mis aitaksid koroonaviiruse levikut piirata.
Kas teadsid, et kaks kõige mõjukamat toidulisandite valdkonna kliinilist uuringut – KiSel-10 ja Q-Symbio – on andnud märkimisväärseid tulemusi südame-veresoonkonna tervise, elukvaliteedi ja isegi bioloogilise vananemise aeglustamise osas?