Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tartu teadlaste uuringust selgus SARS-CoV-2 antikehade püsivus
Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased avaldasid esimesed Eesti andmed koroonaviiruse antikehade püsivuse kohta pärast asümptomaatilist või kergekujulist haiguse põdemist – 80%-l uuritavatest olid antikehad ka kaheksa kuud hiljem.
Koroonast tervenenud patsientide kolmanda ja kuuenda kuu järelkontrollis kurtsid enam kui pooled mitmesuguseid tervisemuresid, kuigi nende rutiinsed analüüsid olid korras, selgub Eestis käimas olevast uurimistööst.
Eile, 3. veebruaril kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab kasutada AstraZeneca Covid-19 vaktsiini alla 70aastate inimeste vaktsineerimiseks ja manustada teine vaktsiinidoos 8 nädalat pärast esimest doosi.
SYNLAB Eesti laboris võeti tänasest kasutusele uuem meetod koroonaviiruse antikehade määramisel, mis on senisest täpsem ja hindab ka vaktsineerimisjärgset antikehade teket.
Neil päevil on saabumas ka Eestisse esimene partii AstraZeneca COVID-19 vaktsiini, mille kohta toimub vaktsineerijatele ja tervishoiutöötajatele tasuta veebikoolitus teisipäeval 9. veebruaril.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.