Millest sõltub koroonaviiruse vastaste antikehade hulk?

Millest sõltub, kui suur on koroonaviiruse põdemise või vaktsineerimise järgselt tekkivate IgG tüüpi antikehade hulk, selgitab SYNLAB Eesti infektsioonhaiguste valdkonna juht Paul Naaber.

Iga kuu testib mitu tuhat inimest, kas neil on tekkinud koroonaviiruse vastaseid antikehasid.

Foto: Shutterstock

Koroonaviiruse vastaste antikehade tekke kiirus, hulk ja püsimine võib olla väga individuaalne, sõltudes teatud määral haiguse raskusest, patsiendi vanusest, immuunseisudist jms faktoritest ning ka sellest kui palju aega on möödas haiguse algusest.

Seda varieeruvust demonstreeris hästi ka üks hiljuti avaldatud Singapuri patsientide uuring.*

Nimelt jaotusid COVID-19 patsiendid immuunvastuse (neutaliseerivate antikehade põhjal) järgi gruppidesse: (1) patsiendid, kellel antikehi ei tekkinud (12%); (2) neutraliseerivad antikehad tekkisid erinevates hulkades, aga kadusid kiiresti 180. päevaks (27%); (3) antikehade hulgad vähenesid aeglaselt (29%); (4) antikehade hulgad olid stabilised pikka aega (32%); (5) hilise immuunvastusega patsiend – hulgad suurenesid veel 90 või 180 päeva peale haiguse algust (2%). Kergemate haigussümptomitega patsiendid kuulusid sagedamini kahte esimesse gruppi.

Kahte üksikjuhtu võrreldes võib olla suhteliselt keeruline põhjendada, miks ühel olid IgG hulgad suuremad kui teisel.

Kes ja millal antikehade analüüse Eestis teevad?

Veenivere analüüsi tellitakse peamiseks koroonaviirusest põhjustatud haiguse COVID-19 põdemise järgselt, asümptomaatilise kulgemise kahtluse puhul või vaktsineerimise järgselt. Iga kuu soovib mõni tuhat inimest teada oma antikehade taset. Antikehade testi vastu on huvi kasvanud, seetõttu avas SYNLAB Töökoja 1 aadressil uue, täiesti eraldiseisva antikehade punkti, mis on avatud esmaspäevast reedeni 8–16ni. Antikehade veenivere analüüsiks SYNLABis aega panema ei pea.

Koroonaviiruse SARS-CoV-2 läbipõdemisel tekivad inimese verre 2.–3. haigusnädalal viirusevastased IgG tüüpi antikehad, mis näitavad organismi vastureaktsiooni viirusele. Sarnaselt tekivad antikehad ka vaktsineerimise järgselt. Seega varem ei soovitata meanalüüsi teha.

On oluline vahet teha, et kiirtestid näitavad kas antikehad on (pos/neg), aga SYNLABis veeniverest tehtud analüüs näitab antikehade numbrilist taset.

Antikehade test ei ole reisieelseks testimiseks, selleks on PCR test.

* Chia WN, Zhu F, Ong SWX, Young BE, Fong SW, Le Bert N, et al. Dynamics of SARS-CoV-2 neutralising antibody responses and duration of immunity: a longitudinal study. Lancet Microbe. 2021 Mar 23.

SARS koroonaviirus 2 IgG QN
• Negatiivne tulemus (<50.0 AU/ml)
Puuduvad SARS-CoV-2 vastased antikehad. Puudub seroloogiline viide kokkupuutele SARS-CoV-2 viirusega või vaktsineerimisele. Ei saa välistada infektsiooni varajast staadiumit (1.-2. nädal), mil antikehad pole veel tekkinud. Samuti ei teki osadel inimestel (eelkõige asümptomaatilised ja kergete sümptomitega ning immuunpuudulikkusega patsiendid) piisavas koguses antikehi. Pärast haiguse põdemist võib aja jooksul antikehade hulk langeda, mis võib mõjutada testitulemust. Ka vaktsineerimise järgselt võib kuluda nädalaid, enne kui antikehad verre ilmuvad.
• Positiivne tulemus (≥ 50.0 AU/ml)
Esinevad SARS-CoV-2 vastased antikehad. Leid viitab varem või hiljuti põetud COVID-19 infektsioonile või vaktsineerimisele.
Allikas: synlab.ee