Millest sõltub, kui suur on koroonaviiruse põdemise või vaktsineerimise järgselt tekkivate IgG tüüpi antikehade hulk, selgitab SYNLAB Eesti infektsioonhaiguste valdkonna juht Paul Naaber.
Iga kuu testib mitu tuhat inimest, kas neil on tekkinud koroonaviiruse vastaseid antikehasid.
  • Iga kuu testib mitu tuhat inimest, kas neil on tekkinud koroonaviiruse vastaseid antikehasid.
  • Foto: Shutterstock
Koroonaviiruse vastaste antikehade tekke kiirus, hulk ja püsimine võib olla väga individuaalne, sõltudes teatud määral haiguse raskusest, patsiendi vanusest, immuunseisudist jms faktoritest ning ka sellest kui palju aega on möödas haiguse algusest.
Seda varieeruvust demonstreeris hästi ka üks hiljuti avaldatud Singapuri patsientide uuring.*
Nimelt jaotusid COVID-19 patsiendid immuunvastuse (neutaliseerivate antikehade põhjal) järgi gruppidesse: (1) patsiendid, kellel antikehi ei tekkinud (12%); (2) neutraliseerivad antikehad tekkisid erinevates hulkades, aga kadusid kiiresti 180. päevaks (27%); (3) antikehade hulgad vähenesid aeglaselt (29%); (4) antikehade hulgad olid stabilised pikka aega (32%); (5) hilise immuunvastusega patsiend – hulgad suurenesid veel 90 või 180 päeva peale haiguse algust (2%). Kergemate haigussümptomitega patsiendid kuulusid sagedamini kahte esimesse gruppi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele