Kõrgvererõhktõvega inimeste arv on kasvanud
Kõrgvererõhktõvega inimeste arv on viimase 40 aasta jooksul kasvanud 90%, seda põeb iga viies mees ja iga neljas naine. Confido tervisekeskuse kardioloog Tiina Uuetoa andis Meditsiiniuudiste vebinaril ülevaate hüpertooniatõve diagnoosimisest ja ravist, kus olulisel kohal on polüteraapia ja ravisoostumuse probleemid.
Euroopa Kardioloogide Seltsi (ESC) ja Euroopa Hüpertensiooni Ühingu (ESH) 2018. aasta ravijuhise järgi diagnoositakse hüpertensiooni kõrgenenud vererõhuväärtuste põhjal, mis on avastatud ambulatoorsel monitooringul, meediku poolt või kodus mõõtes. COVID–19 tingimustes on suurenenud kodune vererõhu mõõtmine, mistõttu on oluline veenduda, et patsiendid kasutavad sobivaid aparaate ja õiget tehnikat.
Seotud lood
Üleeuroopalise terviseuuringu sel nädalal avaldatud Eesti tulemustest selgub, et 65 protsenti meie täiskasvanud elanikest tunnistab mõnd kroonilist haigust või pikaajalist terviseprobleemi.
Üks esimesi mõtteteri, mida tulevastele arstidele-õdedele ja farmatseutidele õpetatakse, on see, et kui ravimil on toime, siis on sel ka kõrvaltoime. Kui kõrvaltoimeid pole, siis pole suure tõenäosusega ka toimet. Rääkisime tervisesaates ravimite kõrvaltoimetest Nõmme perearst Eero Merilinnuga.
Tänavusel hüpertensioonipäeval soovitakse juhtida inimeste tähelepanu kõrgvererõhktõve ohtlikkusele ja vajadusele jälgida oma vererõhku.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele