Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vähipatsientidelt hakatakse raviprotsessi käigus koguma digitaalselt tagasisidet
Mullu alanud kopsuvähialase projekti alaprojektina eestindatakse tarkvaraplatvorm, mis võimaldab standardiseeritud küsimustike abil välja selgitada, kas ja kuidas muutuvad patsientide raviga seotud sümptomid ja elukvaliteet ravi vältel.
Kopsuvähi temaatika on Eestis endiselt aktuaalne – aastas pannakse üle 800 uue diagnoosi ja registreeritakse 50–60 surmajuhtumit. Seda on oluliselt rohkem kui näiteks liiklus-, tule- või muudes õnnetustes hukkunuid aasta jooksul kokku.
Igal aastal sureb Eestis kopsuvähi tagajärjel umbes 670 inimest. WHO hinnangul võimaldaks tubakasuitsetamise kui kopsuvähi peamise riskiteguri elimineerimine vältida 90% kopsuvähisurmadest.
Tartu Ülikooli teadlaste uuringust selgus, et aastatel 1992–2015 oli Eesti põlevkivitööstusaladel meeste haigestumine kopsuvähki võrreldes ülejäänud Ida-Virumaa ja Eesti keskmisega suurem: tööstuspiirkondades 133,6 ja Eestis tervikuna 95,5 mehel 100 000 mehe kohta.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.