Autor: Siret Trull • 18. juuni 2021
Võitlus pika COVIDiga käib tervishoiu igal tasandil
Juba mullu nägid arstid, et osa COVID–19 haigestunute kaebused ei taandu isegi kuid pärast põdemist. Praeguseks on selge, et pikk COVID on sündroom, mille ravi hakkab nõudma tervishoiusüsteemilt suurt ressurssi.
Viljandi haigla esimese COVID-järgse taastusravi patsiendi kolmandal füsioteraapiaseansil osaleb ka taastusraviarst Krista Lääne. Patsient põdes raskelt kopsupõletikku, COVIDi põdemise järel jäid püsima hingamisraskused ja koormustaluvuse langus. Teda aidatakse aeroobse treeninguga kopsu- ja südametöö tugevdamiseks ning viiakse läbi üldist lihastoonust arendav treening.
Foto: Viljandi haigla
COVIDi-järgse sündroomi ehk pika COVIDi puhul on tegemist sümptomite esinemisega 12 nädalat peale COVID-19 haigestumist. Pikk COVID võib esineda nii kerge kui ka raske haiguskuluga patsientidel, isegi neil, kes põdesid asümptomaatiliselt. Vaevused võivad olla ägeda COVIDi tüsistused või tekkinud alles paranemisfaasis. Mõnikord kaebused mööduvad, aga mõne aja pärast ilmnevad uuesti. Inimesed võivad tunda erinevaid sümptomeid erinevatel päevadel. Seejuures on oluline, et neid ei saa seostada muude haigustega.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!