Eesti Perearstide Selts, Eesti Noored Perearstid ja Eesti Pereõdede Ühing tegid avaliku pöördumise 7 ettepanekuga, kuidas vaktsineerimisse ja valikuvabadusse suhtuda.
Vaktsineerimine.
  • Vaktsineerimine.
  • Foto: Shutterstock
Pöördumises öeldakse, et praeguste valikute mõjud ei avaldu üksnes tervises, vaid puudutavad meie jaoks kõige olulisemat: vabadust. "Iga inimene, kes täna loobub vaktsineerimisest, annab hoogu viiruse levikule ja vabaduste piiramisele. Perearstid kutsuvad üles oma valikuvabadust kasutama: valime piirangutevaba ühiskonna, tervise ja normaalse elu," kirjutatakse pöördumises.
Perearstide 7 ettepanekut
Ühiskondlik kokkulepe
Vaktsineerimise korraldamisel tuleb olla loominguline ja kasutada kõiki võimalusi. Vaktsineerimispunktid peavad olema kohtades, kuhu inimestel on mugav minna. Vaktsineerimisele peab saama registreeruda kaubanduskeskustes, apteekides, telefoni teel, internetis. Tunnustada tuleb ettevõtjaid, kes hoolitsevad oma töötajate eest, kutsudes vaktsineerijad töökohale. Kasutada tuleb ka ettevõtjate praktilist abi – alates soodustuste tegemisest vaktsineeritutele kuni abini Eesti inimeste vaktsineerimisel. Pakkumisi on ju tehtud igasuguseid – miks võtab ettevõtjate heade mõtete realiseerimine nii kaua aega?
Vaktsineerimise logistika peab olema mõistlik
Inimeste vaktsineerima kutsumisel tuleb rakendada kõiki võimalusi, mitte jääda lootma ainult meedikutele. Senine praktiline kogemus näitab, et inimesi aitab vaktsineerima tuua e-kirjade, SMSide, kõneroboti kasutamine, aga suurepäraselt saaksid sellega hakkama ka erinevate kõnekeskuste mittemeedikutest töötajad. Vaktsineeritust aitaks parandada võimalus teha esimene ja teine vaktsiinidoos erinevates paikades.
Ühtne, lihtne ja selge kommunikatsioon
Valitsus peab oma otsuseid väljendama selge ja lihtsa suhtlusega, kasutades vähem sõnu ja pakkudes rohkem sisu. Pehme veenmise aeg on möödas. Oleme juba astunud üle järjekordse kriisi läve. Valitsuse liikmete sõnad peavad olema konkreetsed ning otsused nende taga kiired, jõulised, arusaadavad ja tõenduspõhised. Selleks et Eesti riik, Eesti ettevõtjad ja Eesti inimesed suudaksid kanda kolmanda laine koormat, peab valitsus selgeid otsuseid tegema juba täna – et inimesed jõuaksid veel enne sügist vaktsineerima minna ja et meedikud oleksid valmis neid ka vastu võtma.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.07.26, 10:07
Mida teha, kui lapsel on kõhukinnisus? Lastegastroenteroloogid selgitavad
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele