Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus kiitis heaks COVID piirangute korralduse
Avalikes ruumides, kus COVID tõendit nõutakse, peavad seda hakkama esitama kõik kliendid või osavõtjad. Heakskiidetud korraldus on ühtlasi COVID piirangute uus terviktekst.
COVID nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes siseruumides tuleb hakata kandma maske
26. augustist tuleb COVID nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes siseruumides hakata kandma maske. Maske tuleb hakata kandma kõigis nendes avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumides, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal ja kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Need on ruumid, millesse sisenemisel ei nõuta COVID tõendit.
Eelkõige puudutab see kaubandus- ja teenindusasutusi, aga ka riigi ja kohalike omavalitsuste asutusi. Näiteks tuleb maske hakata kandma poodides, apteekides, telekommunikatsiooni ettevõtte või panga teenindussaalides, postkontorites, raamatukogudes, aga ka politsei- ja piirivalveameti, sotsiaalkindlustusameti või haigekassa teenindussaalides ning mujal.
Endiselt ei laiene maskikandmise kohustus alla 12-aastastele lastele või inimestele, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel või muudel olulistel põhjustel ebamõistlik.
Maskikandmise nõue säilib ühistranspordis, kaasa arvatud rongid ja praamid. Samuti säilib maskikandmise nõue jumalateenistustel ja muudel avalikel usutalitustel, kus siseruumides osalejate arv ei ole suurem kui 50 inimest (välitingimustes 100) või on ruumi täitumus kuni 50 protsenti. Kui osalejate arvud ületavad neid piire, tuleb kontrollida inimeste nakkusohutust.
COVIDi suhtes kontrollitud avalikus ruumis peavad tõendit esitama kõik kliendid või osavõtjad.
COVID tõendit vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta tuleb 26. augustist hakata esitama alates 18 eluaastast enamikes korraldatud tegevustes.
See tähendab, et COVID tõendit tuleb esitada sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel, seal hulgas teatris, kinos, kontserdil (k.a. kirikukontserdil), konverentsil; muuseumites ja näitusasutustes; meelelahutusteenustel; toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel. Kõikidelt osavõtjatelt tuleb nakkusohutust kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks toitlustuskoha rentimisel või teatrietenduse tellimisel teatris. Samas pole COVID tõendit vaja esitada, kui siseneda toitlustusettevõttesse ettetellitud toidu kaasaostmiseks, kuid siis tuleb kanda maski.
COVID tõendit ei tule kontrollida piiramata territooriumiga väliüritustel.
Olulised kaitsemeetodid
Hetkel kuum
Siseruumides toimuvate tegevuste korral on oluline lisaks tõendite kontrollimisele või testimisele, tagada hajutatus ja desinfitseerimisnõuete täitmine.
Korraldajatel on kohustus kontrollida COVID tõendite kehtivust. Põhjendatud kahtluse korral tuleb inimeselt küsida isikut tõendavat dokumenti.
Korraldusega lubatakse koroonaviiruse testi tegemist ka apteekides, mis võimaldab kiirtestide tegemist rohkemates kohtades ja on inimestele lihtsamini kättesaadav. Apteekides enesetestimise sujuvamaks läbiviimiseks töötatakse täpsem korraldus välja terviseameti juhisena või täiendatakse terviseameti juhiseid enesetestimise kohta. Apteekides tehtud kiirtesti tulemus kehtib kuni 48 tundi ja seda saab kasutada ainult nendes kohtades, kus COVID tõend on siseriiklikult nõutud.
Vaktsineeritute arv liiga väike
Valitsus lähtus korraldusega kehtestatud piirangute puhul terviseameti hinnangust, milles terviseamet võttis arvesse koroonaviirusesse nakatumise prognoosi, elanikkonna vaktsineeritust ja COVID-19 läbipõdenute arvu. Hinnangus arvestatakse muu hulgas sellega, et deltatüve osakaal on Eestis üle 90 protsendi nakkusjuhtumitest ja selle tüve nakatamisvõime on 60 protsendi võrra suurem, kui epideemia algul levinud koroonaviiruse alfatüvel. Samuti nakatavad deltatüve tõttu teisesed juhud kolmandasi juhte varasemast hõlpsamini. Arvestades, et 19. augusti seisuga, kui valitsus võttis piirangute suhtes vastu põhimõttelise otsuse, oli vaktsineerimiskuur lõpetatud 45,57 protsendil elanikkonnast, ei ole terviseameti hinnangul vaktsineerimise mõju võimaliku deltatüvest põhjustatava haigestumuse kasvu ära hoidmiseks piisav.
Maskikandmise kohustuse ja COVID tõendi esitamise nõue kehtestatakse tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamiseks. Arvestades COVID-19 leviku hetkeolukorda Eestis ja nakkusleviku prognoositavat tõusutrendi, mõjutab COVID-19 nakatunute ja haigestunute hulk tavapärast arstiabi kättesaadavust.
Haiglakohtade COVID koguressurss oli 21. augusti seisuga 204 voodikohta, millest COVID-19 patsiendid hõivasid 48,5% (99 voodikohta). Haiglate COVID intensiivravikohtade koguressurss on 22 voodikohta, millest COVID-19 patsiendid hõivasid 59% (13 voodikohta). Haiglate COVID üldravikohtade koguressurss on 156 voodikohta, millest COVID-19 patsiendid hõivasid 53% (82 voodikohta).
Viimase 14 päeva haigestumus on kasvanud kõikides maakondades välja arvatud Ida-Virumaal. Kõrgeim juurdekasv on Valgamaal (139,4%), Jõgevamaal (136,8%), Saaremaal (90,9%). Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on Võrumaa (477,2/100 000 in kohta), Põlvamaa (446,3/100 000 in kohta), Pärnumaa (385,2/ 100 000 in kohta), Tartumaa (341,8/100 000 in kohta), Jõgevamaa (316,4/100 000 in kohta) ja Raplamaa (303,5/100 000 in kohta).
Uus tekst
Täna heakskiidetud korraldusega kehtestatakse senise valitsuse korralduse nr 282 asemel uus terviktekst.
Uues korralduses on muudetud teksti ülesehitust, sõnastust ning jaotatud valdkondlikud piirangud eraldi osadesse.
Esimeses osas on sätestatud riigipiiri ületamisega seotud testimise- ja eneseisolatsiooninõuded, milles põhimõttelisi muudatusi ei tehta. Teises osas kehtestatakse riigisisesed piirangud ja meetmed, kui tõendit ei kontrollita. Kolmandas osas kehtestatakse kontrollitud tegevusega seotud regulatsioon ning neljandas osas sätestatakse rakendussätted korralduse jõustumiseks.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab korralduse ja seletuskirja kodulehel kriis.ee. Samuti avaldatakse uus korraldus Riigi Teatajas.
Seotud lood
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele