Rütmihäired – millal on need ohtlikud?
Südamel on oma elektrisüsteem, mis reguleerib südamelööke vastavalt organismi üldisele seisundile. Südamelöögi kiiruse või mustri ebanormaalseid muutusi nimetatakse arütmiateks.
Seotud lood
Septembris toimunud Meditsiiniuudiste konverentsil “Kardioloogia tulipunkt” rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog Kairit Palm, et olulisemad geneetilised kardiovaskulaarhaigused on perekondlik düslipideemia (FH), aordihaigused, rütmihäired ja kardiomüopaatiad.
Euroopa Liidu praeguse definitsiooni alusel on harva esineva haigusega tegemist siis, kui esinemissagedus on väiksem kui 1:2000 üldpopulatsioonis. 80 protsenti neist haigustest on geneetilised ja avalduvad noores eas – ligi 30 protsenti enne viiendat eluaastat.
Erinevalt suure COVID-19 haigestumusega riikidest, kus on raporteeritud ägeda südamehaigusega inimeste vähenemisest, on PERHi andmetele tuginedes müokardiinfarktiga haigeid võrreldes aasta varasemaga hoopis 25% võrra rohkem.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele